Kui mullu ostis peaaegu iga kolmas eesti täiskasvanu Lätist alkoholi, siis nüüd ostetakse alkoholi pigem läbisõidul, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Konjunktuuriinstituudi andmeil jäi Lätis viinapoes peatuse teinu sisseost alla 50 euro, spetsiaalselt alkoholi järele sõitnu jättis Lätti 100-200 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing ütles, et kui veel viis kuni seitse aastat tagasi räägiti, et Eesti inimene ei ostnud suurtes kogustes alkoholi korraga, näiteks kohvrid, õlle- ja viinakohvrid ei olnud tavapoes müüdav kaup, siis seoses piiriostudega tekkis analoogselt põhjanaabritega, kelle käruga tassimist siin naerdi, olukord, kus ka eestlased ostavad suuri kohvreid.

Alkorallile lõunanaabrite juurde harjutas see Eesti inimesi ostma korraga suuri koguseid ning vähemaks jäi karmi alkoholipoliitika pooldajaid. Kui viis aastat tagasi eelistasid ranget alkoholipoliitikat pooled vastanutest, siis 2018. aastaks oli nende osakaal langenud 27 protsendini.

"Eks oluliseks saab see, kas see vahe, et kaasa osta, on nii oluline majanduslikult, et sul tasub kaasa osta. Praegu paljude toodete osas on juba niimoodi, et võib mööda vuhiseda ja saab Eestist sama hinnaga osta," sõnas Josing.

ALKO100 omanik Einar Visnapuu sõnul ei saa tema poeparkalt vaadates küll öelda, et pärast suvist akstiisitõusu tagasipööramist ostetakse Lätist vähem alkoholi.

Tema hinnangul on piirikaubandus praegu stabiliseerunud ja kui aktsiisilangetuse järgne elevus on möödas, siis hakkavad eestlased taas märkama, et tegelikult ei olegi alkohol Eestis nii odav kui arvati, sest kaupmehed alandasid vaid üksikute toodete hindu.

"Kui peaks juhtuma see, et Läti teeb oma meeletu aktsiistõusu, mis ta tahab siin 1. märtsil teha, siis võib tõesti juhtuda, et ei ole mõtet siia tulla, aga kui võtta tänast päeva, tulevikku me ju ei tea, mis toob, siis täna tasub siia väga tulla," lausus Visnapuu.