Menu

Mis eristab töölepingut töövõtu- ja käsunduslepingust?

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Pixabay

Viimasel ajal on palju räägitud lepinguliste töösuhete erinevusest, kuna võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel puuduvad sotsiaalsed garantiid mis kaasnevad üksnes töölepinguga.

Samas on teatud tingimustel võimalik ka töövõtulepingu või käsunduslepinguga töötavatel inimestel tuvastada töölepinguline suhe ja seega saada osa sotsiaalsetest garantiidest. Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorg selgitab, mis eristab töötamise tarvis sõlmitud lepinguid ning kuidas saab tuvastada töölepingulist töösuhet.

Tööleping

Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja ning lepingu sisuks on teha tööd - tegutseda vastavalt tööandja korraldustele. Töölepingu peamiseks eristavaks tunnuseks teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe - töötaja allub tööandja korraldustele, see tähendab täidab etteantud tööülesandeid, samuti on üldujuhul fikseeritud tööaeg ja koht. Töölepingut täidetakse üldjuhul ka isikuliselt - see tähendab, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. Näiteks kaupluses või spordiklubis klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda - sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija ja töövõtja ning lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine - näiteks ehitada maja või õmmelda ülikond. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtja on oma tööprotsesside juhtimisel vaba - oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine. Töövõtulepingu puhul eeldatakse ka, et lepingut ei pea täitma isiklikult - näiteks ehitaja või rätsep võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Kokkuvõtteks - töövõtulepingu puhul on oluline kokkulepitud tulemuse saavutamine - kuidas see tulemus saavutatakse, pole üldjuhul tähtis.

Käsundusleping

Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslepingu sisuks on teisele isikule teenuste osutamine vastavalt käsundisaaja teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus - käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida, näiteks jurist ei saa tagada kohtus võitu. Sarnaselt töövõtulepingule määrab käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha. Erinevalt töölepingust puudub ka siin alluvussuhe - käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

Kuidas tuvastada töölepingu alusel töötamist?

Töölepingulise töösuhte tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidlusorganisse, kas töövaidluskomisjoni või kohutusse. Pöörduja peab tõendama töölepingu põhikriteeriumid: töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks), tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi), töö eest perioodilise tasu maksmine (kohustus tasuda töötasu vähemalt kord kuus).

Lisaks nimetatule veel:
 * tööd tehakse isiklikult
* töö tegemiseks kasutatakse tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötab tööandja ruumides, järgib töökorraldusreegleid, osaleb ühisüritustel koos kolleegidega)
• töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega
• lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt konkurentsipiirang)

Tööleping tuleb töölepinguseaduse järgi sõlmida kirjalikult ning juristina tungivalt soovitan seda teha. Siiski loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööd tegema ja tööandja on seda aksepteerinud.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD