Menu

Uuring: koroonaviiruse levik võib olla kümme korda arvatust suurem

  • Kirjutas BNS

Neljapäeval valitsusele esitletava äsja valminud uuringu järgi on Eestis uue koroonaviirusega kokku puutunud hinnanguliselt kümme korda rohkem inimesi, kui näitab ninaneeluproovidest saadud positiivsete vastuste hulk, kirjutab Postimees. 

Seroloogiline uuring näitas, et Saaremaal on viirusega kokku puutunud umbes 3,5 korda rohkem inimesi, kui näitab statistika, rääkis KoroSero-EST-1 uurimisrühma tööd juhtiv Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste assistent ja kliinikumi pediaatria eriala arst-õppejõud Piia Jõgi.

Selgus, et lausa 80 protsenti inimestest, kel on koroonaviiruse antikehad, pole olnud haiged. Uuringu juhi sõnul näitabki see, et väga suurel hulgal inimestest võib haigus kulgeda väga kergelt või täitsa ilma sümptomiteta. Kui inimesel on antikehad, siis saab kindlalt öelda, et ta on kokku puutunud koroonaviirusega. «Antikehade olemasolu näitab kindlalt, et inimene on koroonaviirusega kokku puutunud, ent see ei tähenda, et inimene võiks käituda vastutustundetult,» lausus Jõgi.

Ta tõi näiteks, et inimene ei saa minna koroonahaige juurde kindlusega, et ta nüüd enam ei haigestu. Inimesed täitsid reegleid Koroonaviiruse antikehade uuringuks valiti välja Saaremaa Kuressaare ja Tallinna Järveotsa perearstikeskus. Õismäel uuriti 1006 ja Kuressaares 954 inimese verd. Antikehade uuringus osalenud loovutasid veeniverd ja täitsid küsimustiku. Saaremaal, kus oli kevadel koroonaviiruse kõige suurem kolle, olid uuringu järgi viiruse vastu antikehad olemas kuuel ning Õismäel 1,4 protsendil inimestel.

«Need protsendid on tegelikult hästi madalad. See tähendab, et ainult väga vähesed inimesed on kokku puutunud koroonaviirusega ja inimesed on üldiselt hästi kinni pidanud eriolukorra ajal kehtinud reeglitest,» rääkis Jõgi.

Kui inimesed poleks eriolukorra meetmetest kinni pidanud, oleks koroonaviirusega kokku puutunuid uuringus tublisti rohkem välja tulnud. Tervele Eestile saab laiendada Tallinna tulemust. «Tallinnas saime levimuseks 1,4 protsenti ja nii võib öelda, et 200 Eesti inimesest kolm on koroonaviirusega kokku puutunud,» ütles Jõgi.

Kuna Saaremaa oli haiguse epitsenter, on seal viirusega kokku puutunuid rohkem – sajast inimesest kuus. Koroonaviiruse antikehi leiti kõigist vanuserühmadest, vastsündinutest raukadeni. Kõige vanem uuringus osalenu elab Kuressaares ning tal on koroonaviiruse antikehad. Uuringus osalenute keskmine vanus on 43 aastat ning nende sekka sattus neidki, kes on Covid-19 ravinud haiglas.

Uuringu järgi saab öelda, et haigust leiti kõigist vanusegruppidest võrdselt. «Kõigis vanusegruppides oli levimus sarnane, kõik inimesed olid ühtemoodi haaratud ja me ei saa öelda, et just selles või tolles vanuserühmas oleks levimus suurem olnud,» selgitas Jõgi.

Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bioja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar selgitas, et pole veel teada, kas väga väheste sümptomitega inimesed üldse nakatavad teisi. «Me teame seda, et kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kümme päeva pärast haigussümptomite teket on inimene nakkusohtlik. Aga see ei ole väga selge, kui palju asümptoomsed põdejad viirust levitavad,» ütles Lutsar.

Ainult 44 protsenti inimestest, kes olid uuringu tulemuse järgi koroonaviirusega kokku puutunud, teadsid, et neil oli olnud kontakt Covid-19-haigega. Uuringu juhi sõnul näitab see, et ei ole veel selge, kui hästi viirus levib, kuna 56 protsenti inimestest polnud enda teada Covid-19-haigega kokku puutunud. «Kindel on aga see, et sümptomitega haiged levitavad viirust oluliselt paremini kui sümptomiteta,» lausus Jõgi.

Ent uuringu juhi sõnul tuleb meeles pidada, et see kõik sõltub vahemaa hoidmisest. Tööl pole võib-olla väga keeruline kolleegidega kahte meetrit vahet pidada ja nii on Jõgi sõnul vähetõenäoline koroonaviirust levitada. «Aga näiteks perekonnas, kus inimesed on palju lähedasemad, võib põhimõtteliselt ka sümptomiteta viirust edasi kanda,» tõi ta välja. «Kui teie vereanalüüsis on leitud koroonaviiruse antikehad ja ise olete terve, siis te teisi ei nakata.»

Inimesed, kel oli olnud mõni Covid-19 põdemise sümptom, nimetasid kõige sagedamini väsimust, seejärel kurguvalu ning lõpuks köha. 34 protsenti antikehadega inimesi oli varem andnud ka ninaneeluproovi, sealhulgas 29 protsendil oli see olnud positiivne. «Kolmandikku oli varem testitud ja peaaegu sama paljudel oli vastus olnud positiivne. Mõnel üksikul oli ninaneeluproovi vastus negatiivne,» märkis Jõgi.

Kuna uuringus selgus, et enamik inimesi põdes haiguse läbi enese teadmata, siis kuidas oleks nad saanud teha kõik endast oleneva, et tahtmatult teisi mitte nakatada? Uuringu juht tõi välja, et vastus on maski kandmine. «Kui kanname maski õigesti, eriti siseruumides, siis kahju me kindlasti sellega endale ja teistele ei tee,» ütles ta, lisades, et tuleb ka meeles pidada tõsiasja, et tasub hoida teistest inimestest kaugemale, vältida näo puudutamist, pesta korralikult käsi, haigena püsida kodus ning vajaduse korral jääda isolatsiooni.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD