Menu

.      

Euroopa Komisjon tunnustab Eesti riigihangete korraldust

  • Kirjutas BNS

Foto: AIGAR NAGEL

Eesti rahvusvaheliste riigihangete korraldus sai Euroopa Komisjonilt taas kõrgeima hinnangu, selgub Euroopa Liidu (EL) ühtse turu tulemustabelist Single Market Scoreboard. 

Riigihalduse minister Jaak Aab tõdes kõrget tunnustust kommenteerides, et rahandusministeeriumis tegeletakse pidevalt riigihangete korralduse kaasajastamisega ning tunnustus on märk, et liigutakse õiges suunas. 

„Riigihange on kui pusle, kus iga tükk on oluline. Terviku moodustavad hanget korraldavad asutused, osalevad ettevõtjad, korraldamise reeglid ehk õigusaktid ja hanke läbiviimise keskkond ehk riigihangete register,“ ütles minister. „Igasse pusletükki oleme jõudu mööda panustanud, arendanud, koolitanud ja nõustanud. Koos e-hangetele üleminekuga, seadusandluse uuendamise ja uue riigihangete registri kasutusele võtmisega on kasvanud ka hankijate ning pakkujate oskusteave. See kõik on oluline ja vajalik eeldus eduka riigihanke korraldamiseks, et toetada läbipaistvat riigi teenuste ja toodete hankimist.“ 

EL-i ühtse turu tulemustabelis hinnatakse liikmesriikide riigihangete korralduses kahtteist erinevat näitajat. Näiteks ühe pakkujaga hangete osakaal, madalaima hinna hindamiskriteeriumina kasutamise osakaal, ühishangete läbiviimise osakaal, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esitatud pakkumuste ja nendega sõlmitud lepingute osakaalud jne. Kuna rahvusvahelised piirmäärad on ELi üleselt ühtsed, siis on näitajad võrreldavad erinevate riikide vahel. Euroopa Komisjoni hinnatavatest näitajatest on Eestis heal tasemel valdav enamus, näiteks otsuste tegemise kiirus, avaldamisele kuuluvate hangete osakaal jt. Eesti esitatud kohustuslik info EL hangete portaali TED on jätkuvalt täielik ja see tuleneb riigihangete registri tõhusast IT-lahendusest. 

„Eestis korraldatakse pea kõik riigihanked elektrooniliselt riigihangete registris, mis on väga kõrge näitaja võrreldes teiste riikidega,“ lisas halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi. „Uute tehniliste lahenduste ja võimalustega registrist saab hangete kohta Eestis kiire ülevaate, mis muudab hangete korralduse ja selles osalemise kiireks, lihtsaks ning mugavamaks. Lisaks saame hangete kohta reaalajas numbrilise ülevaate ja analüüsiks koguda statistikat ning vajalikku infot.“ 

Ainus murettekitav näitaja riigihangete korralduses on liiga suur hangete osakaal, kus lähtutakse pakkumuste hindamisel üksnes madalaimast hinnast ja jäetakse pakkumuste paremusjärjestusse seadmisel arvesse võtmata kvaliteedikriteeriumid. „Saadud tagasiside põhjal seame veelgi rohkem oma tegemiste fookusse tõsta teadlikkust optimaalse hinna ja kvaliteediga hangete korraldamise võimaluste kohta,“ lisas Uukkivi.  

2019. aastal korraldati rahandusministeeriumi andmetel üle rahvusvahelise piirmäära riigihankeid kokku 1,7 miljardi euro väärtuses, mis on 65 protsenti aastasest hangete mahust. Näiteks Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo teelõigu ehitustööd summas 48,9 miljonit eurot, samuti Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitustööd summas 35,7 miljonit eurot ja Tallina Lennujaama lennuliiklusala teise etapi ehitustööd summas 24,8 miljonit eurot.

Möödunud aasta koondtulemus on kõige kõrgemal tasemel lisaks Eestile veel Horvaatial, Taanil, Soomel, Norral ja Lätil, Leedul. 

Eesti riigihanke korraldus on alates 2017. aastast saanud Euroopa Komisjoni kõrgeima hinnangu. Tutvu Euroopa Liidu ühtse turu indikaatortabeliga 2019. aasta kohta.

20 PÄEVA ENIMLOETUD