Menu

Alanud nädalal jõuab Eestisse rekordkogus vaktsiine

  • Kirjutas BNS

Alanud nädalal peaks Eestisse jõudma koroonavaktsiine rohkem kui eales varem: 19 890 doosi Pfizeri/ BioNTechi ja 44 240 doosi AstraZeneca oma kirjutab Postimees. 

Juba möödunud nädalast arvestatakse Eestis vaktsiinidoose jaotades sellegagi, kui palju on perearsti nimistus riskirühma patsiente. Nagu tõdeb haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann, siis on perearste, kellel nimistus on 70 riskirühma patsienti, aga ka neid, kel 270. Kui perearst oli varem kardioloog, siis näiteks tema nimistus on sageli palju neid, kellel spetsiifilisi muresid.

Ebavõrdsus vaktsineerituses on suur: kui Hiiumaal oli läinud nädala lõpuks koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 59 protsenti riskirühma kuulujaid, siis Ida-Virumaal üle nelja korra vähem. Kui vaadelda eraldi enim ohustatud vanusegruppi 80+, siis Hiiu- ja Saaremaal oli neist vaktsineeritud 67 protsenti, Läänemaal 62, Raplamaal 58, Järvamaal 51, Pärnu- ja Tartumaal 48, Jõgevamaal 46, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnas 43, Võru- ja Põlvamaal 41, Harjumaal 40, Valgamaal 35 ja Ida-Viru maakonnas 15 protsenti. Sealjuures loodi veebruaris riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisvõimalus esmalt just neis piirkondades, kus epidemioloogiline olukord on halvem: Harjumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal.

Friedemann ütles, et Ida-Virumaa arstid kasutasid võimalusi vaktsiini tellida «üsna hästi», kuid nagu Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Anna Medvedeva on Põhjarannikus tunnistanud, on vaktsineerimisaktiivsus väike: paarsada doosi AstraZenecat oli läinud nädala lõpuks haigla kappides kümme päeva huvilisi oodanud. Nädalavahetusel suunati Ida-Virumaale kokku 2000 doosi Moderna vaktsiini, millest Narva haiglas süstiti ära veidi üle 500 ühiku. Ülejäänud doosidega jätkatakse kaitsepookimist uuel nädalal Sillamäel ja Narva-Jõesuus. Ka üks Narva-Jõesuu hooldekodu on siiani vaktsineerimata.

«Küll seal on õde haige, siis on õde puhkusel, siis on üks uks lukus või teine lukk kinni, kogu aeg on sada häda ja põhjust,» nendib Friedemann.

Samas võib meedikute haigestumise tõttu tõepoolest vaktsineerimine edasi lükkuda. «Meil on ühes Eesti piirkonnas vähihaige perearst, ei teagi, mis tema nimistust saab, keegi teine tegeleb sellega praegu,» lausub Friedemann.

Neid perearste, kes üldse vaktsineerimist alustanud pole, on täpsustatud andmeil Eestis kaks. Mõned perearstid, kes ise vaktsineerima hakata pole suutnud, on sõlminud koostööleppeid teiste perearstide või näiteks Medicumiga.

Haigekassa pressiesindaja Evelin Trink lisas, et sõlmitud on lepingud ka erasektori partneritega. «Kohe, kui vaktsiini tuleb, oleme võimelised panema üsna kiiresti püsti tõsised vaktsineerimiskeskused, mis järjest võtavad inimesi: naks digiregistratuuris aeg kirja, lähed kohale ja tehakse ära,» rääkis ta. 

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD