Põllumajandus- ja toiduamet võttis mullu Eestis müüdavast meest 121 proovi, sealhulgas 50 proovi mee autentsuse tuvastamiseks.

"Meele on kehtestatud kindlad koostise ja kvaliteedi nõuded. Kui mesi nendele ei vasta, siis ei tohi seda toodet mee nimetuse all turustada," ütles põllumajandus-ja toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg pressiteates.

2020. aastal kvaliteedinäitajate uurimiseks võetud 29 proovist ei vastanud nõuetele üks Eesti mee proov, kuna hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldus oli liiga kõrge ja toode kõrvaldati müügilt.

HMF-i sisaldus näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Mett kuumutatakse vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. 

Autentsuse tuvastamiseks võetud 50 proovide valimis olid kõik suuremad kaupluseketid ja juhuvalimi alusel väiksemad toidupoed. Proovidest 12 olid Eesti päritolu ja 38 mitte Eesti päritolu meed. Võõrsuhkru ehk meele lisatud suhkru või siirupi sisaldust näitasid kaheksa võetud proovi analüüsitulemused.

Kolme toote puhul oli etiketile märgitud mee päritoluriigiks väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ning viie toote puhul Euroopa Liidust ja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Needki tooted kõrvaldati müügilt.

"Lisaks uuriti Eesti päritolu meeproovidel nelja puhul keelatud ravimite sisaldust, 18 juhul veterinaarravimite jääke, 16 proovist taimekaitsevahendite jääke ning neljas mees uuriti plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik tulemused vastasid nõuetele," ütles Ramjalg.