23. aprillil tähistatakse Eestis päikesetõusul riigilipu heiskamisega juba üheksandat korda veteranipäeva, et tunnustada kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ning mälestada langenud võitluskaaslasi.

Riigis kehtivate piirangute tõttu tuleb sel aastal veteranipäeva tähistada paljuski isekeskis. Veteranipäev on alates 2014. aastast ametlikult lipupäev, mistõttu kutsub kaitsevägi kõiki inimesi üles heiskama oma kodudes riigilipud, et näidata toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.

Kaitseminister Kalle Laanet märkis, et lipu heiskamisega tunnustame üheskoos neid mehi ja naisi ning nende perekondi ja lähedasi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut või teenistuses viga saanud.

“Veteranipäeval langetame pea nende võitlejate mälestuseks, kes Eesti vabaduse kaitsmiseks on andnud oma kalleima vara, oma elu ja tervise,” üles Laanet lisades, et kõrge hind pole asjata – kaitsevägi on tugevam kui kunagi varem ning veteranid toovad jätkuvalt koju hindamatuid oskusi ja kogemusi välismissioonidelt.

Kaitseminister rõhutas, et osaledes rahvusvahelistes operatsioonides koos liitlastega seisame Euroopas nii idast kui ka lõunast ähvardavate ohtude vastu üheskoos. “Kaitseväe teenistuses, reservis ning Kaitseliidus tegutsevad veteranid on ja jäävad Eesti kaitsjate tuumikuks. Austame ja toetame kaitseväelasi, mehi ja naisi, kes on saanud püsivaid tervisekahjustusi oma kohustuste täitmisel,” ütles Laanet. Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3000 inimese, nende hulgas 123 naisveterani.