Mahemesilasperede arv kasvas mullu 260 võrra

MTÜ Organic Estonia mahealade kaardi uuendamisel selgus, et mullu kasvas Eesti mahemesilasperede arv 260 võrra 2965 pereni, samuti suurenes aastaga Eesti maheala.

Maa-ameti, põllumajandus- ja toiduameti ning Organic Estonia koostöös sündinud mahealade kaart näitab Eesti piirkondi, kus toodetakse mahedat ja tervislikku toitu, kust saab korjata puhtaid loodusande ning kus toimetatakse elurikkust ja keskkonda hoidvalt. Praegu on kõige suurema mahepõllumaaga maakonnad Pärnu-, Tartu- ja Võrumaa. 

Organic Estonia tegevjuhi Krista Kulderknupu hinnangul on praeguses kriisiolukorras oluline vaadata ja analüüsida, millised on riiklikud otsused, mis mõjutavad meie loodus- ja elukeskkonda, tooteid ning kogu majandustegevust.

"Üha olulisem on toidu päritolu ning usaldus meie kui toitu tootva riigi vastu. Mahealade suurus, mahepõllumajandus, meie tootlikkuse võimekus üheskoos innovatsiooniga aitavad arendada mahetoidu ja loodustoodete sektorit," märkis ta pressiteates.

Eesti maheala jaguneb mahepõllumajandusmaaks, sealhulgas poollooduslike koosluste alaks ning mahesaaduste korjealaks, sealhulgas metsaks ning muudeks mitteharitavateks aladeks. 2020. aasta seisuga on Eestis maheala 671 084 hektarit, millest tunnustatud mahepõllumajanduslikku maad 223 813 hektarit. Registreeritud korjealasid on 447 271 hektarit. 

Esimest korda on kaardikihile kantud ka Eesti hooldatavad pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused, mida leidub ligikaudu 34 000 hektaril.

Eesti eesmärgiks on 2017. aastal kinnitatud mahemajanduse tervikprogrammi alusel saavutada 51 protsendil riigi pindalast maheala, kus on võimalik tegeleda mahepõllumaa ja bioressursi kogumisega korjealadelt.