Eesti elanike majanduslik kindlustunne on taastunud ja see kajastub ka inimeste puhkuseplaanides, selgub Ferratum Groupi värskest tarbijauuringust.

Võib isegi öelda, et inimeste ostukäitumine on julgem kui kriisieelsel ajal: kui kaks aastat tagasi plaanisid Eesti elanikud kulutada suvepuhkusele keskeltläbi 716 eurot ja mullu vaid 569 eurot, siis nüüd ollakse valmis puhkamisele kulutama 750 eurot ehk 39 protsenti perekonna sissetulekust.

Ferratumi iga-aastane suvepuhkuse uuring, mis annab ülevaate eri riikide elanike hooajalistest tarbimisharjumustest, vaatles seekord ka pandeemia mõju inimeste igapäevaelule ja tööle. 12 riigis korraldatud küsitlus näitab, kuidas koroonaviiruse levik on muutnud inimeste finantskäitumist ning millised on uuringus osalenud 10 000 pere ostu- ja reisiplaanid lähikuudeks.

Ilmneb, et läinud kevadega võrreldes on tarbijate optimism kasvanud kõikjal maailmas. Vastanuist pea pooled ehk 48 protsenti plaanivad suvepuhkuse ajal käia välja sama palju raha kui mullu ja 14 protsenti kavatseb kulutada rohkemgi kui eelmisel suvel. 

Eesti inimesed suhtuvad puhkusega seotud kulutustesse mõõdukalt või isegi konservatiivselt, eestimaalastest alalhoidlikuma pere-eelarve poliitikaga on Austraalia ja Skandinaavia riikide elanikud. 

Keskmisest heldekäelisemalt kavatsevad tänavu puhkuse ajal raha kulutada Bulgaaria, Rumeenia ja Läti inimesed. Eesti lõunanaabrid on valmis suvepuhkuse ajal kulutama isegi veidi enam kui poole leibkonna sissetulekust ehk 770 eurot ja rumeenlased koguni 875 eurot. Aasta tagasi plaanisid Rumeenia inimesed kulutada suvepuhkuse ajal vaid 492 eurot.