MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstat Eesti AS poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et kui Eestile kallale tungitaks, siis Eesti kodakondsusega meestest oleks oleks 61 protsenti valmis relva haarama ning 20 protsenti ei oleks seda valmis tegema.
Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu on ka Eesti ühiskonnas tekitanud aktiivsema arutelu teemal, et kui paljud oleks Eestis valmis kodumaa kaitsmiseks sõjategevuses osalema. Kuigi kaitsetegevuses saab kaasa lüüa mitmel moel, siis Ühiskonnauuringute Instituudi viimases küsitluses küsiti, kui paljud oleks valmis võtma relva ja otseses lahingutegevuses osalema.
Vastajatele esitatud küsimus oli järgmine: “Kui Eestile tungitaks kallale, kas haaraksite relva, et Eestit kaitsta?” 44 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 35 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 20 protsenti ütles “Ei tea”.
Kõikidest eesti rahvusest vastajatest oleks valmis relva haarama 47 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 32 protsenti. Meestest oleks valmis relva haarama 61 protsenti ning naistest 30 protsenti. Eesti rahvusest meestest 65 protsenti ning naistest 31 protsenti, muust rahvusest meestest 37 protsenti ning naistest 29 protsenti.
Kui vaadata ainult kuni 60-aastaste eesti rahvusest meeste vastuseid, siis oleks valmis relva haarama 67 proptsenti. Väiksem on valmisolek 18-24-aastaste eesti rahvusest noormeeste seas (52 protsenti oleks valmis relva haarama) ning kõige suurem 50-60-aastaste seas (80 protsenti oleks valmis relva haarama).
Lisaks küsiti: “Kas Teie arvates ähvardab Eestit praegu otsene sõjaline oht?” 33 protsenti vastas “Jah, kindlasti” või “Jah, pigem”, 55 protsenti “Ei, pigem mitte” või “Ei, kindlasti mitte” ning 12 protsenti vastas “Ei tea”. Eesti rahvusest vastajatest pelgab otsest sõjalist ohtu praegu 35 protsenti ning muust rahvusest vastajatest 24 protsenti.
Märtsi alguses läbi viidud küsitluses arvas kodanikest 27 protsenti, et Eestit ähvardab otsene sõjaline oht ning 64 protsenti, et mitte. Seega on kuue protsendipunkti võrra kasvanud nende kodanike osakaal, kes tajuvad sõjalist ohtu Eestile.
Norstati küsitlus viidi läbi 5.- 9. aprillini läbi veebikeskkonas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 942 vastajat.
oled tõesti vastava nimega väärakas. Pluss ukrainlastele varsti hakkad ka Vene põgenike toitma. Sinul elagu eest kes toidab ukrainlasi kuid sind ei toeta millegagi kui oled hädas. Aeg ei ole kaugel kui põgened eestist nagu ukrainlased ukrainast.
Sa vabariigi kodanik lehvitad ise varsti punalippu kui oled püssitoru ees ja oled vabatahtlikult nõus Siberisse või Uraalidesse minema nagu hetkel Ukrainast, et ellu jääda. Ära ole nii sinisilmne, ega siis sind keegi ei aita. Eesti riik sind vähemalt mitte. Vaata poes hindasid juba, bensiini hind jne. Eesti riik ei aita oma inimest, ainult võõraid pugemiseks. Teiseks nüüd sa oled väga kõva isik teiste selja taga ja kindlasti üks arg mees kes ei julge oma nimegi avaldada. Vaata siin teisi julgeid kes on julged. Avaldavad nime ja astuvad enda eest välja ja räägivad tõtt nagu elu on ja milline see riik on.