Sotsiaalkindlustusameti (SKA) uuringust selgub, et elanike teadlikkus perevägivallast on kümne aasta kasvanud ligi 50 protsendilt 80 protsendile.

Uuringu järgi on perevägivalla äratundmine oluliselt tõusnud. Kui varasemate uuringute tulemustel oli mitmeid vägivallaga seotud paarisuhte olukordi, mida pidasid vägivallaks elanikkonnast ligikaudu pooled, siis selleks aastaks on perevägivalla ära tundmine jõudnud tasemele, kus kõigi uuringus käsitletud olukordade osas ligikaudu 80 protsenti või enam elanikkonnast peab neid kergeks või raskeks vägivallaks.

Erilist tähelepanu väärivad muutused hoiakutes olukordades, kus üks partner keelab teisel sõpradega suhtlemast või võtab kontrolli üle teise pangakaardi ja ostude tegemise, mida nüüdseks peab vägivallaks 78 protsenti ja 81 protsenti küsitletutest.

Muutunud on ka hoiakud perevägivalla ohvrite suhtes. Kui varem nägi osa süüd ohvritel ligikaudu pool elanikkonnast, siis selleks aastaks on see protsent langenud 38 protsendini. Lisaks on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad perevägivalda peresiseseks asjaks, kuhu välised inimesed ei peaks sekkuma. 2014. aastal arvas, et perevägivald on pere siseasi, kuhu sekkuda ei tohiks, 22 protsenti elanikest, kuid selleks aastaks on langenud 10 protsendini.

Seksuaalvägivalla teemal on samuti toimunud olulisi muutusi. Kuigi varasemad uuringud ei käsitle seda teemat põhjalikult, näitavad tänavuse aasta tulemused hoiakute paranemist. Endiselt on levinud ohvreid süüdistavad hoiakud. 38 protsenti elanikest leiavad, et naised ise põhjustavad oma riietusega vägistamise ohvriks langemist. Sama moodi on kahanenud arvamus, et kinnipeetavad on vangistuses toimuva vägistamise ära teeninud, see protsent on kümne aasta langenud 17-lt 6-le.

Enamik elanikkonnast peab seksuaalvägivalda, sealhulgas vägistamist ja seksuaalpartneri sunniviisilist puudutamist, raskeks vägivallaks. Samuti on laialdane toetus seksuaalvägivalla ohvritele, kusjuures 99 protsenti elanikkonnast nõustub, et vägistamise ohvrid vajavad abi ja tugiteenuseid.

Inimkaubandusega seotud vägivalla tajumine on mõnevõrra suurenenud. Oluliselt on tõusnud teadlikkus olukordadest, kus inimestele ei maksta lubatud töötasu või võetakse neilt tööle asudes ära isikut tõendavad dokumendid, mida nüüd peab vägivallaks vastavalt 84 protsenti ja 87 protsenti elanikkonnast. 

"Viimase kümne aasta uuringu tulemused kinnitavad märkimisväärseid muutusi ühiskondlikes hoiakutes," kommenteeris uuringu tulemusi SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juhataja Kaire Tamm. "Inimesed tunnevad erinevaid vägivalla liike paremini ära ja suhtumine ohvritesse on muutunud toetavamaks. Samuti on kasvanud inimeste osakaal, kes on valmis selliste olukordade ära tundmisel ka abistama ja sekkuma. Seksuaalvägivalla osas on aga kahjuks ikka veel üsna levinud ohvrit süüdistavad hoiakud. Toetavad hoiakud ohvrite suhtes on aga oluline tugi neile, kes on vägivalda kogenud. Kui ühiskonnas on levinud ohvrit toetavad ja mittesüüdistavad hoiakud, toetab see ka abi otsima ja oma murest teada andma," ütles Tamm.

Tamme sõnul on vägivallaga seotud hoiakute tundmine on meie jaoks oluline, et mõista, millised tegurid võivad ühiskonnas vägivalla levikut mõjutada ning aitavad leida konkreetseid sihtrühmi, kes võivad olla vägivalla suhtes vastuvõtlikumad ning kellele ennetustegevusi tuleks enim suunata.

Teavitustöö tulemusena on teadlikkus ohvritele suunatud tugiteenustest kasvanud. Umbes 92 protsenti elanikkonnast on teadlik vähemalt ühest ohvritele abi pakkuvast ühendusest, kusjuures enim teatakse naiste tugikeskustest ja sotsiaalkindlustusameti ohvriabist.

Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike seas läbi viidud küsitluse eesmärk oli kaardistada inimeste teadlikkust ja hoiakuid antud teemades ning võrrelda tulemusi 2014. ja 2016. aastal läbiviidud uuringutega.

Andmeid koguti telefoniküsitluse meetodil esindusliku valimiga perioodil 24. jaanuarist 15. veebruarini. Küsitlusele vastas kokku 1007 inimest.