EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. 24 õpilasfirmat üle Eesti püüavad parima õpilasfirma tiitlit">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.24 õpilasfirmat üle Eesti asuvad kolmapäevasel laadal ja neljapäeval toimuval pidulikul galal püüdma tänavuse parima õpilasfirma tiitlit ning õigust esindada Eestit JA Euroopa õpilasfirmade võistlusel.
Tänavusest õpilasfirmade võistlusest tahtis osa saada ligi 50 õpilasfirmat. Finalistid selgitati välja möödunud aasta tegevusaruande põhjal, mis tuli õpilastel ise kokku panna ja žüriile esitada „Tegemist on põhjaliku 10 lehekülje pikkuse aruandega, mis võtab kokku õpilaste aasta jooksul tehtud töö ja tulemused. Aruande puhul võttis žürii arvesse õpilasfirmade originaalsust, sisukust ja finantstulemusi, plusspunkte võis saada ka huvitavatest seiklustest ja humoorikatest ebaõnnestumisest,“ selgitas Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor.
Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus tänavu märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse järgi on 72 protsenti tööandjatest viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja üle kolmandiku, 34 protsenti, plaanib seda teha lähikuudel.
Vaid kümnendik tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, teatasid uuringu läbiviijad.
Võrdluseks: eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud kaks korda vähem tööandjaid, 34 protsenti. Tervisekriisile eelnevalt, 2019. aasta kevadel, oli palkade tõstjaid samuti vähem – 59 protsenti küsitluses osalenud organisatsioonidest.
"Palgatasemeid hakati organisatsioonides taas aktiivsemalt tõstma 2021. aastal, kuid enamasti said sellest osa üksikud töötajad või mõned töötajate grupid. Tänavu on aga märgata, et palgatõus puudutab kõiki töötajaid ja selle suurus jääb enamasti 9–10 protsendi piiridesse, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel," selgitas Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder pressiteates.
Viimase viie aasta jooksul ei ole ka sedavõrd palju tööandjaid kevadel järgnevateks kuudeks palgatõusu plaaninud – kõrgeim näitaja oli 2019. aasta kevadel, mil kavatses töötajate palkasid tõsta 27 protsenti vastanutest. Tavapäraselt muudetakse palkasid aasta alguses ja vähem on neid organisatsioone, kus ka ülejäänud aasta jooksul töötasusid planeeritult muudetakse.
Pooltes organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Rohkem on neid organisatsioone, kus kavatsetakse tõsta oskustööliste, sealhulgas sõidukijuhtide ja masinaoperaatorite, ja spetsialistide töötasusid. Kavandatud palkade tõus jääb enamasti 5–6 protsendi piiresse, kuid oskustöölistel, tippspetsialistidel ja spetsialistidel sagedamini ka 9–10 protsendi vahemikku.
CVKeskuse turundusjuhi Henry Auväärti sõnul sunnib tööandjaid põhipalkasid muutma tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus, mida tõi palgatõusu peamise tegurina välja enam kui iga teine tööandja, täpsemalt 56 protsenti. "Ka tervisekriisile eelneval 2019. aastal oli tööjõupuudus peamine tegur, mis töötasudele mõju avaldas," märkis Auväärt. Ta lisas, et selle aasta esimeses kvartalis avaldati tervelt 73 protsenti rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal, seega on konkurents sobiva töötaja leidmisel nüüd märgatavalt kasvanud.
Oluliste palgatõusu soosivate teguritena tõid tööandjad uuringus esile veel ka organisatsiooni majandustulemusi, mida märkisid 45 protsenti vastajatest, samuti märkisid 43 protsenti konkureerivate tööandjate palgatasemeid, 40 protsenti majandusolukorda, 38 protsenti olemasolevate töötajate arengut, 37 protsenti töömahtude muutust ja 36 protsenti töötajate palgaootuseid.
Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 377 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused ka turgu rohkem mõjutavad.
- PPA tellib 6,6 miljoni euro eest kagupiiril töid
- Riik soovib muuta elatise sissenõudmise korda selgemaks
- Vähiliit juhib tähelepanu melanoomi ohtudele
- Esmaspäeval on tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg
- Aprillilõpu seisuga on Eestisse jõudnud 34 590 Ukraina sõjapõgenikku
- Mopeedautodele muutub tehnoülevaatusel käimine kohustuslikuks
- Sõjapäevik: ebaedu sunnib Vene poolt üksusi tugevdama
- Vanemaealiste hulgas on grippi haigestumine kahekordistunud
- Sõda Eesti kaubandusvaldkonda olulisi muutusi ei too
- Riik toetab põgenike pikaajalise eluaseme kulusid 17 miljoni euroga
- Kantar Emor: Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist
- Esimeses kvartalis võeti sularaha korraga välja varasemast rohkem
- Palgapakkumised ulatusid esimeses kvartalis 1799 euroni
- Töötuna on arvel 3972 Ukraina põgenikku
- Keskkonnaamet: metsaomanikel on aeg külvata või istutada metsa
- Võhandu aerumaratonilt tuli üldarvestuses kõigi aegade parim tulemus
- Vaktsiinikahjude hüvitamise taotlusi saab peagi esitada digiloo kaudu
- Väikeelamute rekonstrueerimistoetust on seni taotletud 481 korral
- Toimetulekupiir tõuseb 200 euroni
- Maa-amet: haritava maaga kaubeldi mullu aktiivselt
- Metsaomanikud: metsa uuendamise toetus pole keskkonnavaenulik
- Keskmine elektriarve jäi märtsis alla 50 euro
- Luhamaa piiripunkti ooteala täitus veokitega
- Liikluskindlustuspetturid on pahatihti BMW-juhid
- RKIK valmistab ette 200 miljoni euro suurust soomukite hanget
- Märtsis sündis 1041 last
- 61% meestest haaraks relva, kui Eestile kallale tungitaks
- Haigekassa: lastele on hambaravi rahastus jätkuvalt tagatud
- Kruuse tunnustas maaeluga seotud teadustööde autoreid
- Venemaa kodanikud taotlevad aktiivselt Eesti kodakondsust
- Riigikogus vastu võetud seadus vabastab lapselapsed vanavanemate hoolduskohustusest
- Üle poolte Eesti peredest on annetanud raha Ukraina toetuseks
- 73 protsenti Eesti juhtidest kasutab sõites mobiiltelefoni
- Enamik Eesti elanikest usub majandusolukorra halvenemist
- Sõjapõgenikega on kaasas umbes 580 lemmiklooma
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Andres Sutt kinnitas kiire interneti uue toetusmeetme tingimused">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kinnitas uue kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamise toetuse tingimused - kokku investeeritakse võrkude ehitamiseks maapiirkondades 69 miljonit eurot.
Suti sõnul investeeritakse läbi uue toetusmeetme kiiresse internetiühendusse rohkem kui viimase 10 aasta jooksul kokku. "Eesti on üks arenenumaid digiriike maailmas, ent ometi on meil tõsine puudujääk kiire internetiühenduse osas. Uus suurinvesteering selle rajamiseks on võrreldes varasemate meetmetega palju täpsemalt sihistatud ja viib lõpuks ühenduse just sinna, kus selleks ka päriselt nõudlus ning vajadus on," ütles Sutt.