EESTI ELU

Tartu vanglasse tuleb kuni 600 Rootsi kinnipeetavat

BNS 04 Juuni 2025 Comments ()

Justiits- ja digiministeerium saatis valitsuse kooskõlastusringile Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendileppe eelnõu, mis annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat.

Lepingu eelnõu järgi valitakse kinnipeetavad koostöös Eesti ja Rootsi ametkondadega. Kõrge riskitasemega või julgeolekuohu tõttu sobimatud isikud on välistatud. Kõik kulud, mis on seotud välisvangide majutamise, toitlustamise, järelevalve ja tervishoiuteenustega, katab Rootsi. Ükski välisvang ei vabane Eestisse, vaid saadetakse vähemalt üks kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.

Praegu seisab Tartu vangla 933-st kohast 600 tühjana. “Knstruktiivsete läbirääkimiste tulemusel jõudsime sellise lepingu eelnõuni, mis tagab 400 töökohta Tartus ja säilivad Eesti sisejulgeolekule olulised vanglahooned,” sõnas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Lepingu eesmärk on tagada siseturvalisuse suutlikkus olukorras, kus Eesti enda kinnipeetavate arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. “Leping annab Rootsile võimaluse paigutada Tartu vanglasse kuni 600 madala riskiga kinnipeetavat. Kõik välisvangidega seotud ülalpidamiskulud katab Rootsi, seega Eesti maksumaksjale lisakoormust ei kaasne,” ütles Pakosta.

Rootsi seisab silmitsi vajadusega suurendada vanglakohtade mahtu ning otsib aktiivselt lahendusi kasvavale nõudlusele. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer rõhutas, et koostöö Eestiga on selles olukorras sisukas ja tasakaalustatud samm, mis teenib mõlema riigi huve. „Eesti on Rootsi jaoks väga oluline ja lähedane partner ning meie riikide koostöö on sisukas ja väärtuslik mitmes valdkonnas. Tartu vanglapinna rentimine on võimalus seda koostööd veelgi süvendada ning me ootame seda suure huviga,“ ütles Strömmer.

Eesti ja Rootsi vaheline leping on vastavuses Euroopa inimõiguste raamistikuga.

Väimela elanikud saavad sügisest puhtama õhu

BNS 04 Juuni 2025 Comments ()

Loe veel: Väimela elanikud saavad sügisest puhtama õhu

Lisa anonüümne kommentaar

Väimela alevikus algas uue katlamajahoone ehitus - ligi 1,3 miljoni euro suurune investeering tähendab piirkonna elanikele muu hulgas ka puhtamat õhku, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. FOTO: Aigar Nagel

Danpower Eesti ASi energeetika valdkonna juhi Jan Mustjõgi sõnul rekonstrueeritakse Väimela vana katlamaja ning sinna paigaldatakse uus hakkpuidukatel koos hakke vastuvõtusüsteemi ja laoga. Väimela õlikatlad jäävad reservi ning töötavad suurte külmade ajal tipukoormuse katteks.

Võru linnavara enampakkumistel on tänavu fookuses olnud Silikaadi tänava kortermaja kaks korterit. Elavat huvi on varasematel aastatel tuntud pigem soodsamate ja kehvas seisus korterite vastu. Kiirelt leiab omaniku ka Võrusoo ja Taara piirkonnas asuv linnale kuuluv kinnisvara. FOTO: Aigar Nagel

Linnal ootavad 33 000 eurose alghinnaga korterid maha müümist

05.09.2025

Eesti kaitse-eelarve kasvab nelja aastaga üle 10 miljardi euro

09.09.2025

FOTOD Navi külakeskus saab kergliiklustee linnapiirini

09.09.2025

PTA: sigade Aafrika katku tõttu surnud sigu ei tohi komposteerida

07.09.2025

Kohus peatas mineraalveetehasele kaevu puurimise Väimelas

BNS 04 Juuni 2025 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Kohus peatas mineraalveetehasele kaevu puurimise Väimelas">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Kohus peatas Võrumaal Väimelas mineraalveetehase jaoks puurkaevu rajamise, sest ülisügavaks kavandatud puuraugust välja pressinud mürgine väävelvesinik põhjustas kohalikel vaevusi ja hirmu kogu piirkonna joogivee reostumise ohu pärast, kirjutab Postimees. FOTO 04.06.2025 : Aigar Nagel

Väimelas elav Kaie Pensa rääkis, et on viimasel ajal tundnud nii oma aias kui ka Väimela mõisa ümbruses liikudes ebameeldivat mädamuna lõhna. «Selline kummaline paha hais,» ütles ta. «Mu silmad on väga tundlikud, keskendumine on häiritud.»

«Olin 30. mail oma koduhoovis, umbes poole kilomeetri kaugusel kaevatavatest puurkaevudest aiatöid tegemas, kui tundsin väga tugevat spetsiifilist ebameeldivat lõhna,» kirjeldas Anne-Maria Prants. «Hilisõhtuks oli mul kurk väga valus, keset ööd tundsin, et kopsud on justkui turses ja raske on hingata. Kurguvalu muutus järjest suuremaks ja selle leevendamiseks võtsin terve öö vältel valuvaigistavaid pastille. Tänaseni ei ole ärritus täielikult kadunud, lisaks on tekkinud kuiv köha.»

«Käin igal õhtul rattaga sõitmas, tee kulgeb üldiselt mööda Väimela mõisapargist ja õppehoonetest. Olen tundnud seal piirkonnas viimasel ajal spetsiifilist ebameeldivat lõhna. Sellest ajast on esinenud ka seletamatud peavalud,» kaebas Raivo Zukker.

«26. mail tundsin õues väga tugevat vastikut lõhna, see meenutas kohati mädamuna, raipehaisu,» rääkis Tiiu Ritari. «Koeraga õues jalutades hakkas haisu pärast ninas ja kurgus kriipima, ajas köhima ja iiveldama. Õhtul oli väga halb ja jõuetu olla, pea valutas ja süda oli paha.»

Ta ütles, et kuna oli seda haisu nõrgemalt juba paar nädalat tundnud, siis arutas asja naabritega. «Ühiselt jälgi ajades jõudsime kaevumeistriteni.»

Ritari, kes aastaid tagasi võitles samale kinnistule plaanitud hiidkanala ehituse vastu, uuris teaduskirjanduse põhjal välja, et tõenäoliselt haiseb niimoodi mürgine väävelvesinik, mis eraldub just sügavate puuraukude kaevamisel. Mineraalveetehase tarbeks pole Eestis puurauke kaevatud aastakümneid, viimati tehti seda Värskas.

Lugenud, et väävelvesinik on sama mürgine kui vesiniktsüaniid ja kahjustab kehasse sattudes mitmeid elundkondi, kuid enim närvisüsteemi, pidas ta nõu naabritega. Koos esitati kohtule palve puurimine peatada, kuni ametkonnad on välja selgitanud, mis toimub ja kas/kui ohtlik see inimestele on. Tehase krunt asub kutsekooli ja Rauameistri tehasehoone kõrval ning sealkandis liigub sadu inimesi.