EESTI ELU

Võlgnike vähenemiseks on vaja ühiskondlikku mõttemuutust

Võlgnike vähenemiseks on vaja ühiskondlikku mõttemuutust

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli Eestis eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning number on pigem kasvutrendis, mis viitab rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Marge Aasalaidi hinnangul suhteliselt tõsisele probleemile ühiskonnas, mille lahendamiseks on vaja nii individuaalseid kui ka süsteemseid muutusi.

"Üldjuhul on makseraskuste tekkimise põhjuseks finantskirjaoskuse madal tase. Isegi, kui on teadmised, siis tehakse otsuseid soovidest lähtuvalt. Nii elatakse pigem hetkes ja sageli üle jõu, rahaasju ei planeerita, puudub pikem vaade. Õigeaegselt võivad tasumata jääda trahvid või arved, mis lõpuks võlakeerisesse viivad, ka langetakse viimasel ajal palju pettuse või kelmuse ohvriks," kirjutab Aasalaid ministeeriumi ajaveebis.



Mõtlematuid otsuseid soodustavad ostureklaamid ja kampaaniad – "osta kohe-maksa hiljem" pakkumised, mis on eriti levinud aasta lõpus ja mida kauplused aktiivselt kasutavad. Ka selline järelmaksuga ost võib Aasalaidi sõnul viia üle jõu käivate kohustuste tekkimiseni. "Väiksed kuumaksed tunduvad petlikult inimesele jõukohasemad, kui suurema summa kokku kogumine ja seetõttu hinnataksegi sageli oma võimalusi üle. Näiteks, ostes jõulukinke järelmaksu või väikelaenuga, lükatakse maksekohustused uude aastasse, uskudes oma võimesse neid järgmisel aastal tasuda, ent uue aasta saabudes jääb finantsvõimekus siiski seniseks," nentis ta.

Viiendik Eesti elanikest soovib jõuluks raha või kinkekaarti

Viiendik Eesti elanikest soovib jõuluks raha või kinkekaarti

SEB tarbijauuringu andmetel soovib 22 protsenti Eesti elanikest kingiks saada raha või kinkekaarti, 41 protsenti eelistab kingikotist leida elamusi, 55 protsendi arvates on jõulukingist tähtsam aga tähelepanu ja hoolimine.

Elamuste kinkimise ja saamise soov on võrreldes eelmiste jõuludega kasvanud 11 protsenti. SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuhi Anna-Liisa Villmanni sõnul kingitakse elamusi seetõttu, et tarbimiskultuur ei paku pikaajalist rahulolu. "Elamusi kingitakse märgatavalt rohkem kui eelmisel aastal. Kui elamusi soovivad kõigis Balti riikides kingiks iseäranis nooremad inimesed, siis vanuse kasvades väärtustatakse kingi asemel enam ka tähelepanu andmist ja hoolimist," märkis ta pressiteates.  

Riik soovib muuta õppelaenu kättesaadavamaks

Riik soovib muuta õppelaenu kättesaadavamaks

Haridus- ja teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille peamine eesmärk on muuta õppelaenu võtmine kättesaadavamaks ja paindlikumaks ning laiendada eraraha kaasamist.

Minister Kristina Kallas märkis, et plaan on muuta õppelaenu võtmine õppijate jaoks atraktiivsemaks ja lihtsamaks, et kõrgharidusõpe oleks kättesaadav ka vähem kindlustatud peredest pärit noortele. “Samuti on kavas muuta magistrikraadi pakkumine paindlikumaks ja võimaldada ülikoolidel kavandada 1-aastaseid tasulisi magistriõppekavasid, mis sobivad töötavatele inimestele lühema perioodi jooksul töö kõrvalt omandamiseks,“ selgitas minister.  




 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD