EESTI ELU

Võru linn valib tänavust aasta tegu

Võru linn valib tänavust aasta tegu

Võru linnavalitsus kuulutab taas välja konkursi, et välja selgitada lõppeva aasta kõige olulisem tegu ja esile tõsta linna tublimaid tegijaid. FOTO: Aigar Nagel

Hääletada saab kuni 20. jaanuarini. Iga vastaja saab märkida ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem.

Tänavused aasta teo kandidaadid on: Barrus Võru VK ajalooline hõbemedal Eesti meeste võrkpallimeistrivõistlustel; F. R. Kreutzwaldi 52 hoone rekonstrueerimine; lastesõbraliku Võru hea tahte kogukondliku leppe allkirjastamine lastekaitsepäeval, "Paganlik PärimusÖÖ" Kubija vabaõhulaval; rannakohviku Playa Võru rajamine ja avamine Tamula rannas; rekonstrueeritud Võrumaa keskraamatukogu taasavamine; Võlsi mänguväljaku ja kogukonnaaia rajamine.

Samuti ootame põhjendatud ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid  tiitlitele: aasta kultuuri- ja haridusasutus, ettevõte, lastesõbralik ettevõte, ettevõtja, mittetulundusühing, uus tulija, kultuuritegelane, sporditegelane, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja, aasta rohemootor, aasta tegija, aasta noor, aasta heategija ja aasta toetaja.

Ettepanekud koos põhjenduste ja iseloomustustega tuleb saata e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Paljud tööandjad peavad jõuluboonuste maksmisest loobuma

Paljud tööandjad peavad jõuluboonuste maksmisest loobuma

Jõuluperiood toob kaasa kõrged ootused lisatasudele, kuid keeruline majandusolukord sunnib paljusid tööandjaid eelarvet täpselt planeerima ja kulutusi piirama, selgub hiljutisest tööportaali CV.ee tööturu monitooringust.

Kuigi pea pooled töötajad loodavad rahalistele boonustele, jääb lisatasu sel aastal tööandjate plaanidest välja.

Kui rahalist boonust pole oodata, loodavad töötajad, et tööandjad korvavad selle muude hüvedega, nagu lisapuhkepäevad, arenguvõimalused ja tööauto kasutamise võimalus.

36,2 protsenti küsitlusele vastanutest märkis, et boonuste maksmine on ettevõttes iga-aastane traditsioon. 32 protsenti loodab preemiale, kuna isiklikud tulemused ja saavutused on ületanud ootusi, ning 24,1 protsenti täiendavate ülesannete eduka täitmise eest.

„Kuigi töötajate ootused palkade ja preemiate osas on kõrged, on tööandjatel praegu rohkem kontrolli ja valikuvõimalusi“, ütleb CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder. „Sellest hoolimata peavad ettevõtted tähelepanu pöörama õiglaselt läbimõeldud tasustamissüsteemidele, sest just need aitavad hoida olemasolevaid töötajaid motiveerituna ja meelitada ligi uusi talente.“

Uuringust selgub, et enamik ettevõtteid ei plaani lähikuudel palka tõsta ega uusi lisaboonuseid pakkuda. Selle asemel otsivad tööandjad lahendusi, mis ei nõua otseseid lisakulusid, kuid aitavad hoida töötajate motivatsiooni ja rahulolu. Peamisteks prioriteetideks on meeskonnatöö tugevdamine, töötajate heaolu parandamine ning personali arendamine ja ümberõpe, et säilitada töötajate lojaalsus ka keerulistes oludes.



 

850 liiklushuligaani saavad oma postkastist musta jõulukaardi

850 liiklushuligaani saavad oma postkastist musta jõulukaardi

Politsei- ja piirivalveamet saadab tänavu 850 liiklusrikkujale musta jõulukaardi, mille eesmärk on panna neid mõtlema oma tegude ohtlikkuse üle.

Musta jõulukaardi saavad 850 inimest, kes on aasta jooksul toime pannud neli või enam liiklusalast süütegu. Neist 102 inimest saavad kaardi teist ning 22 juba kolmandat aastat järjest. Võrreldes eelmise aastaga on kaardisaajate arv suurenenud 237 inimese võrra.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul on musta jõulukaardi saajate arvu tõus selge märk liiklusolukorra halvenemisest. "Täna tuleb karta kaasliiklejaid olulisemalt rohkem kui röövlit, sest kunagi ei saa kindel olla, et mõni liiklushuligaan sind surnuks või vigaseks ei sõida," ütles Loigo.

Selle aasta kõige suurem liiklushuligaan on 1992. aastal sündinud mees, kes pani aasta jooksul toime 27 liiklusrikkumist. Kõik tema tänavused rikkumised olid seotud ilma juhiloata sõitmisega. Esimese liiklusalase süüteo pani noormees toime juba 2009. aastal kui ta oli 17-aastane.

"Mõni juht on täielikult süüdimatu, kui suudab pea kolmkümmend korda aasta jooksul liiklusseadust rikkuda. Praegu kannab mees oma käitumise eest karistust vanglas. Saadame talle jõulukaardi sinna, ehk tal on seal aega sügavalt mõelda oma tegude üle," sõnas Loigo.

Kaardisaajatest 74 inimest põhjustasid kokku 81 liiklusõnnetust, milles sai viga 23 inimest. Kokku panid kaardisaajad aasta jooksul toime 4542 liiklusrikkumist, mille eest on määratud pea pool miljonit eurot mõjutustrahve.

Kõige rohkem panid rikkumisi toime 20-24-aastased keskharidusega ja Eesti kodakondsusega noormehed. Musta kaardi said sel aastal 25 naist.

Loigo sõnul näitab statistika, et valdav osa liiklushuligaanidest on noored ja kogenematud juhid. "See trend on mitmendat aastat järjest ning peaksime tõsiselt mõtlema, miks värskelt autokoolist saadud teadmistega noored juhid liiklusreegleid nii kergekäeliselt eiravad," rääkis Loigo.

Enamik kaardisaajaid elab Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuhu saadame vastavalt 238 ja 132 kaarti. Tartumaal on kaardisaajate arv võrreldes eelmise aastaga kasvanud 53 inimese võrra ehk sel aastal saadame sinna 128 kaarti. Kõige vähem ehk neli kaarti läks Hiiumaale, aga ka seal on üks kaardisaaja rohkem kui eelmisel aastal.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD