EESTI ELU

Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad

Tervishoiuvarudega hakkavad tegelema piirkondlikud haiglad

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega viiakse riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ning kasutuselevõtmine terviseametilt üle riikliku osalusega piirkondlikele haiglatele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 riigikogu liiget. Vastu ei hääletanud keegi, üks riigikogu liige jäi erapooletuks.

Muudatusega saab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel nende aegumisest tekkivat kulu vähendada või vältida. Samuti lihtsustab varude piirkondlike haiglate juures paiknemine nende kasutuselevõtmist, kuna eelduslikult on kriisiolukorras ka ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma hakkavad. Seletuskirjas osutatakse, et piirkondlike haiglate koosseisus on varude haldamiseks vajaliku kogemusega spetsialistid.

Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor

Ivari Padarist saab Võru instituudi järgmine direktor

FOTO: Aigar Nagel


Võru instituudi teadusnõukogu valis teisipäeval asutuse järgmiseks direktoriks poliitikuna tuntud Ivari Padari, kelle sõnul tuleb võru keele ja kultuuri säilitamisel võidelda surma endaga, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Meil oli neli kandidaati, aga küllaltki üksmeelselt valiti instituudi uueks pealikuks Ivari Padar,» ütles teadusnõukogu esimees Kaido Kama.



«Ivari on olnud seotud Võrumaa liitmise ja instituudi tegemisega juba aastakümneid ja ta on teemaga väga hästi kursis,» jätkas Kama. «Tal on väga hea juhtimiskogemus, millele teistel on raske midagi kõrvale panna. Ta on nii kohalik inimene, kui keegi üldse olla saab, kes kõiki tunneb ja keda kõik tunnevad.»
 
Ivari Padar võtab instituudi juhtimise üle uuest aastast. «Teeme Vana-Võromaale piiritara ümber ja vaatame, kes seal liigub. Kes keelt ei mõista, saadame kursustele,» viskas Padar Lõuna-Eesti Postimehele villast.

Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu

Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu

Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.

Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD