Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) eestvedamisel toimuv protestiaktsioon “Jätku leiba!” seiskab neljapäeval kell 12.30-12.40 töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti, et juhtida tähelepanu  valitsuse liialt jõulisele maksupoliitikale.  

“Me ei saa vaikimisi nõus olla, et Eesti inimene maksab makse rohkem kui teised Euroopa elanikud ning vaba aja veetmise võimalused muutuvad seeläbi enamiku jaoks liiga kalliks. Me ei saa pealt vaadata, kuidas ekspordi suurendamise ja ettevõtluse edendamise asemel tõstab riik pelgalt makse, mitte ei panusta  majanduse taastamisse?” sõnas EHRL-i tegevjuht Killu Maidla.

Tema sõnul soovitakse “Jätku leiba!” nii Eesti inimestele kui ka riigi majandusele tervikuna, mis on ühiskonna heaolu vaate ja riigi maksulaekumisega otseses seoses.  

Lisaks soovitakse aktsiooni raames juhtida tähelepanu sellele, et Eesti turism ei ole kriisidest taastuda jõudnud ja riik loobub läbi maksukeskkonna halvendamise turismitulu teenimisest loovutades selle teistele riikidele. “Kriiside ajal vajab toitlustus- ja majutussektor jätkusuutlikku majanduskeskkonda ning soov “jätku leiba!” annab edasi mõtte, et peame meeles meie igapäevases elus olulist sektorit ning anname neile võimaluse areneda ja konkurentsivõimelise hinnaga teenuseid pakkuda. See toetab mitte ainult sektorit, vaid Eesti riigi konkurentsivõimet tervikuna,” sõnas Maidla.  

Praegune majutuse käibemaks on Euroopa keskmine, kuid selle tõstmine 13 protsendi peale alates järgmisest aastast teeb Eestist ühe kalleima majutusmaksuga riigi Euroopas. Toitlustussektori käibemaks tõusis juba sel aastal kaks protsenti ning tõuseb järgmise aasta jooksul veel sama palju. 24-protsendilise käibemaksumääraga on Eesti restoranisektor Euroopa keskmisest kogunisti kaks korda rohkem maksustatud.

“Külalislahkuse sektor taotleb konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, mille oluline osa on maksukonkurents. Ühe lahendusena võiks kaaluda sarnast süsteemi muu Euroopaga, kus toitlustusteenustele on töömahuka ja madala kasumimarginaliga sektori toetamiseks määratud madalam käibemaksumäär,” sõnas EHRL-i tegevjuht.  

Järgmisel aastal ees ootavad maksutõusud suurendavad järjest kasvanud elukallidust veelgi ning selle tõttu kannatavad eelkõige Eesti inimesed. Ostuvõime langus on märgatav ja mõjub rusuvalt mitte ainult ettevõtetele, vaid eelkõige inimestele endile. Sektor kutsub üles liituma protestiaktsiooniga ka kõiki, kes tunnetavad valitsuse maksuotsuste negatiivset mõju.

Külalislahkuse sektori protestiaktsioonid toimuvad üheaegselt kõigis kolmes Balti riigis. Läti ja Leedu ei ole ette võtnud üldiseid maksutõuse, ka majutuse käibemaks püsib seal muutumatuna - Lätis on see 12 protsenti ja Leedus üheksa protsenti. Küll aga on neiski riikides toitlustusteenus sarnaselt Eestiga kõrgemalt maksustatud kui mujal Euroopas ja seoses tooraine ning tööjõukulude tõusuga, on nemadki mures oma teenuste konkurentsivõime säilitamise pärast. Läti ja Leedu ettevõtjad korraldavad lisaks tööseisakule ka protesti valitsushoonete ees. On oluline märkida, et Eestis ei ole külalislahkuse sektor varasemalt protestiaktsioone korraldanud – see on esimene kord kui näidatakse ühiselt meelsust riigis toimuva vastu.

FOTO: Aigar Nagel

President Alar Karis ütles kolmapäeval Margo Klaasmägile aasta põllumehe tiitlit üle andes, et Eesti põllumeest ei tohiks lämmatada ülemäärase reguleerimisega erinevate normide kehtestamisel.

„Eesti põllumees on alati hinnanud haridust, hinnanud ja kasutanud meie oma ülikoolide ja teadlaste töid, mis põhinevad Eestis tehtud uuringutele ja arvestavad piirkonna eripäradega. Praegu on teadusele ja uutele tehnoloogiatele tuginev põllumajandus põllumeeste igapäevase elu lahutamatu osa. Seega võime Eesti põllumeest ja tema tarkust usaldada,“ ütles Karis.

Riigipea sõnul peab põllumeeste arvamust usaldama ka siis, kui kehtestame uusi piiranguid, reegleid ja regulatsioone, sest see usaldus oma tootjate teadmiste ja oskuste vastu aitabki Eesti põllumajandusel kesta. 

„Kui me ei taha, et Eesti põllumajandustoodang muutuks vaid kalliks luksuskaubaks, siis ei saa kes-teab-kust-tulnud uute normide kehtestamisega uisapäisa edasi liikuda, vaid Eesti teadlased ja põllumehed olgu need, kes regulatsioonide rägastikus tee leiavad. Selleks tuleb nende nõuandeid ja kogemusi kuulata,“ ütles president Karis. „Ärme lämmata meie põllumeest ülemäärse reguleerimisega. Meie ettevõtted, ka põllumajanduses on konkurentsis edukad siis, kui me ise ei lisa Euroopa Liidu reeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde.“

President Karise sõnul peaksime uute reeglite ülevõtmisel mõtlema, kas need võimaldavad meil midagi oma õiguses lihtsamaks ja paremaks teha.