Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 896 haigust COVID-19 põhjustava koroonaviiruse esmast testi, millest 17 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete järgi laekus kolm positiivset testi tulemust Harjumaale, neist kaks Tallinna, üks Tartu linna, üks Võrumaale, üks Pärnumaale, üheksa Ida-Virumaale ning kaks positiivse testitulemuse andnul puudus rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaa juhtumite puhul oli ühel juhul tegemist perekondliku nakkusega ning ülejäänud kahe juhtumi nakatumise asjaolud on veel täpsustamisel. Kokku on reede hommikuse seisuga terviseameti Põhja regionaalosakonna poolt aktiivsel jälgimisel 217 inimest.

Tartumaale ja Võrumaale lisandunud juhtumite puhul on tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega. Tartumaal on tänahommikuse seisuga aktiivseid koldeid : neliperekondlik kolle viie haigega, Vabanki puhang 37 nakatunuga, Naiivi puhang 21 nakatunuga ja Shootersi puhang 20 nakatunuga. Lõuna regionaalosakonna poolt on aktiivsel jälgimisel 222 inimest.

Ida-Virumaa üheksa juhtumi puhul on ühel juhul haigus sisse toodud Itaaliast, viiel juhul toimus nakatumine töökohas Estonia kaevanduses, ühel juhul Jõhvi Keldris ja ühel juhul pereringis. Ühe juhtumi puhul on asjaolud veel täpsustamisel. Jõhvi Keldri koldes on hetkesisuga 20 inimest. Ida regionaalosakonna poolt on aktiivsel jälgimisel 175 inimest.

Pärnumaa juhtum oli sisse toodud Prantsusmaalt. Lõuna regionaalosakonna poolt on aktiivsel jälgimisel 13 inimest.

Reede hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 10 inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu. Praeguseks on haiglates lõpetatud 400 COVID-19 haigusjuhtumit  387 inimesega.

Reedese seisuga on tervenenud 2011 inimest. Neist 1531 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 480 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 8,4.

Eestis on kokku tehtud enam kui 139 000 esmast testi, nendest 2244 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. 

2020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 28 200 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest üle 68 miljoni euro ehk võrreldes 2019. aasta esimese kuuga ligi viis miljonit enam.

Sealhulgas rahastas haigekassa haiglaravimeid ligi 4600 patsiendile ja lisaks veel soodusravimeid 13 103 inimesele, kokku 27,6 miljoni euro eest.

Selle aasta algusest rahastab haigekassa uusi ravimeid, mis on mõeldud rinnakasvaja, pea- ja kaelakasvaja, pankrease kasvaja ning hematoloogiliste kasvajate raviks. 

“Neid haiglaravimeid vajavad hinnanguliselt 120 patsienti. Samuti täienes tervishoiuteenuste loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga, mida vajavad umbes 115 patsienti aastas,“ lisas haigekassa ravimiekspert Marta Danilov.

Alates 1. juulist laiendas haigekassa veel mitme vähiravimi kättesaadavust. 

„Laiendasime olapariibi väljakirjutamise tingimusi levinud BRCA mutatsiooniga munasarja-, munajuha või primaarse peritoneaalvähiga patsientide säilitusraviks, mida vajab ligi 11 patsienti aastas,“ ütles Danilov.

Samuti lisas haigekassa loetellu venetoklaksi sisaldavad ravimpreparaadid, mida kombinatsioonis rituksimabiga hüvitatakse kroonilise lümfotsüütleukeemia raviks. Haigekassa andmetel alustab sel aastal ravi venetoklaksiga ligi 50 patsienti. 

Danilovi sõnul on kaasaegsed ravimid vaid üks oluline osa haigekassa rahastatavast vähiravist. „Peame vähiravis tagama ka head vähi ennetuse ja diagnoosimise võimalused, kiiritusravi, kirurgilise ja toetava ravi, aga ka järelkontrolli ning inimeste nõustamise,“ selgitas ta.

Kuigi vähielulemus Eesti patsientide seas on tasapisi paranemas, ei kasuta inimesed piisavalt tasuta võimalusi vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks, mida pakutakse riigi poolt nii emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringu raames.

Keskmiselt osaleb sõeluuringutes veidi üle poolte kutse saanutest. Haigekassa andmetel käis 2019. aasta jooksul emakakaelavähi sõeluuringul 50 protsenti, rinnavähi sõeluuringul 57 protsenti ja jämesoolevähi sõeluuringul 70 protsenti sihtrühmast.