EESTI ELU

Postiga narkootikumide tellimine on tänavu kasvanud

Foto:Aigar Nagel

Selle aasta esimese seitsme kuuga on maksu- ja tolliamet (MTA) avastanud 433 narkootilise aine kahtlusega posti- ja kullersaadetist, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 71 saadetist rohkem.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhi Raul Koppelmaa sõnul on tellijateks enamasti noored täiskasvanud ning kõige sagedamini tellitakse amfetamiini, MDMA-d, marihuaanat ja LSD-d. „Tellijad arvavad ekslikult, et interneti teel tumeveebist narkootikume ostes on vahelejäämise võimalus väike, kuid tegelikkuses jätab iga elektrooniline samm maha jälje. Samuti kasutatakse postiga tellimisel valenime ning teiste isikute aadresse, kuid varem või hiljem jõuavad MTA uurijad siiski tellijateni,“ ütles ta.

Postiga narkootikumide tellimine on karistatav kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse raames. Kui tellitud narkootikumide kogus on piisav, et tekitada narkojoovet vähemalt kümnele inimesele, siis on tegemist esimese astme kuriteoga, mille eest on võimalik maksimaalne karistus kümme aastat vabadusekaotust. Kui narkootikume tellitakse grupi poolt või korduvalt, siis on võimalik maksimaalne karistus 15 aastat vabadusekaotus. Väärteomenetluse raames on võimalik määrata rahatrahv kuni 1200 eurot ja konfiskeerida keelatud ained.

Tänavu esimesel poolaastal on algatatud 125 väärteomenetlust, millest 66 juhtumit on lõpetatud kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu.

Maksu- ja tolliameti tollijärelevalve valdkonnajuhi Voldemar Linno sõnul on eelkõige kahju just noortest, kes on alles oma elutee alguses ning kitsendavad narkootiliste ainete tellimisega oma edasisi võimalusi tööturul. “Siinkohal palume vanematel pöörata tähelepanu sellele, mida noored internetis teevad, sest alaealised ei pruugi mõista olukorra tõsidust ning narkootikumide tellimisega kaasnevaid karistusi,” lisas ta.

Terviseameti andmetel on Eestis üle 131 koroonahaige

Terviseameti andmetel oli Eestis teisipäevase seisuga kokku 131 inimest, kes on uude koroonatõppe haigestunud. 

Terviseameti andmetel on Eestis 14 päeva keskmine haigestumus uude koroonatõppe 9,9 inimest 100 000 inimese kohta. Aktiivseid haigusjuhte on ameti andmetel teisipäevase seisuga 131.

Ajavahemikus 27. juulist kuni 9. augustini lisandus 118 uut COVID-19 haiget. 

Aasta 32. nädalal tehti Eestis 4,9 testi 1000 elaniku kohta, positiivsete testide osakaal oli keskmiselt 1,3 protsenti.

Ööpäevaga lisandus 11 positiivset testitulemust, neist üks Võrumaale

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 956 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, lisandus 11 positiivset testi tulemust.

Rahvastikuregistri andmete järgi laekus neli positiivset testi tulemust Tartumaale, üks Harjumaale, üks Ida-Virumaale, üks Viljandimaale ja üks Võrumaale, edastas terviseamet.

Kolme  positiivse tulemuse puhul on maakond teadmata.  Ida-Virumaa juhtumi puhul oli tegemist  kaubalaev Yara Nauma meremehega. Ülejäänud nakatunute puhul käib veel asjaolude täpsustamine.

6. augusti hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi üheksa inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 63 inimese elu.

Haiglates on lõpetatud 395 COVID-19 haigusjuhtumit 382 inimesega. 

Järgmised kaks nädalat on Eestis kriitiline aeg, mille jooksul on meil võimalik need puhangud kontrolli alla saada, edastas amet.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD