Järgmised kaks nädalat on terviseameti teatel kriitiline aeg, mille jooksul on võimalik tekkinud koroonapuhangud kontrolli alla saada, amet on suurendanud ka testimisvõimet.

Seoses viiruse leviku kasvuga on terviseamet sel nädalal taas erameditsiini partnerite abil tõstnud testimise võimekust, edastas amet. Seetõttu toimuvad saatekirjaga testitavatele Tartus, Narvas ja Pärnus testimiskohtades muudatused. Uued asukohad võimaldavad privaatsemalt rohkematel inimestel koroonaviiruse SARS-CoV-2 ninaneelu proove anda.

Alates 6. augustist liigub Narvas proovivõtmine SYNLABi labori ruumidest ära, aadressile Joala 20, kus hakkavad proove võtma Corrigo proovivõtjad.

Pärnus saab alates 7. augustist saatekirjaga ninaneelu proovi anda SYNLABi siseruumide asemel Qvalitas Arstikeskuse abil Naisteranna parklas, asukoht Rannapark P1 parkla.

Tartus on veel kuni 10. augustini testimine Ihaste 7 aadressil, järgmisel nädalal saab olema Qvalitase meditsiinipersonaliga mehitatud testimistelk Kalda tee 5 parklas.

Tartus ja Pärnus saab testi anda nüüd nii autost kui jala saabudes.

Kõiki, kes soovivad testida Tartus, Narvas või Pärnus teavitab uuest kohast SYNLAB-i ja Medicumi poolt sisse seatud koroonatestimise kõnekeskus.

Järgmised kaks nädalat on terviseameti teatel Eestis kriitiline aeg, mille jooksul on võimalik need puhangud kontrolli alla saada, juhul kui kõik käituvad vastutustundlikult.

Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine. Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida on soovitav kanda ka maski. Kinniseid rahvarohkeid kohti võiks võimalusel vältida. Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega. Mistahes haigussümptomitega tuleks kahtlustada koroonat ja võta ühendust oma perearstiga. Perearstidele on antud juhised kõik COVID-19 kahtlased saata testimisele.

Terviseameti hinnangul saab Eestis rääkida juba koroonaviiruse teisest lainest, valitsuse Covid-19 teadusnõukoda aga päris nii ei arva, kirjutab Postimees. 

«Vahepeal üsna olematuks taandunud haigusjuhtude arv on tõusuteel ning meil on mahukas puhang,» selgitas ameti pressinõunik Eike Kingsepp. 

Valitsuse Covid-19 teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer ei ruttaks veel teisest lainest rääkima. «Me ei tea, kas see tekkinud puhang vaibub või läheb kontrollimatult edasi. Aga minu hinnagul ei ole veel põhjust seda teiseks laineks nimetada,» ütles Fischer. 

Covid-19 tõrje teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar kinnitas ka, et Eestis pole veel teist lainet. «See on jätkuv esimene laine. Viirus ei ole mitte kuhugu läinud,» leidis ta. Lutsari sõnul saab seda näha ka arvudes, et pea iga päev on tulnud nakatunuid juurde ning täiesti nulliringi päevad on pigem erandid. 

Eelmise nädala lõpus teatas maailma terviseorganisatsioon (WHO), et Euroopa järgmise koroonalaine veduriks võivad olla noored. Ka terviseamet näeb, et praegu veel levitavad haigust peamiselt noored.

Tartu ööklubi Vabank nakatunud peoliste keskmine vanus oli 24. «See kehtib siiski vaid n-ö esimese ringi nakatunute puhul – tänaseks on selle puhangu noorim haigestunu alla 10-aastane ja vanim üle 70,» täiendas Kingsepp. 

Fischer kinnitas, et praegu roolivad koroonaviirust Eestis just noored. «Kas seda saab laineks nimetada, on iseküsimus? Olen aru saanud, et põhiliselt on viirus nooremate hulgas ja palju üle 50-aastaseid ei ole olnud,» märkis ta. 

Ta lisas, et kui noortelt ei hakka edasi viirus levima vanematesse vanusegruppidesse, siis pole suurt põhjust muretsemiseks. Ometi pole ka noorte elu koroonahaigena kerge. «Kahjuks üks Ameerika uuring näitas, et noorel inimesel võib see viirus üsna vastik olla, ja üks viiendik põeb seda üsna pikalt – võimalik, et kuu aega,» tõi ta välja. Fischeri lisas, et kuni viirus levib noorelt noorele, siis pole drastilist haiglate ülekoormust oodata. 

Lutsari sõnul on 15-18 protsenti nakatujatest üle 50-aastased ning ülejäänud nooremad. «Kui me loeme, et alla 50-aastane on noor, mida ta ongi, siis enamus juhtumeid on registreeritud noorte inimeste hulgas,» selgitas Lutsar.