EESTI ELU

Inimeste juurest abi otsinud hiireviu sai lõpuks vabaks

wikipedia

Võrumaal inimeste juurest abi otsinud ja ligi kolm nädalat loomakliinikus kosunud hiireviu sai laupäeval lõpuks tiivad taas kodumetsa kohal laiali sirutada, kirjutab Postimees. 

«Ta oli enne kõvasti alakaalus, tagasi tõime paraja pontsu,» ütles Kaia-Kaire Hunt, kes hiireviu Tartusse maaülikooli loomakliinikusse viis.

Laupäeval sai ta linnu loomaarsti Madis Leivitsa käest tagasi. «Lendas, suutis püüda hiiri ja oli muus mõttes ka normipärane,» hindas Leivits hiireviu tervist küllalt heaks, et lind võiks looduses edukalt toime tulla. «Kaal oli rõngastamisel 650 grammi ehk lind oli kaalus neljandiku jagu kosunud,» kinnitas loomaarst.

Hiireviu reisis pappkastis tagasi Võrumaale Suuremetsa külla Laiuse tallu. Seal lasi Kaia-Kaire Hunt linnu kastist välja. Hiireviu sirutas kohe tiivad laiali ja lendas kiirelt metsa poole. «Lugesime viule sõnad peale, et ta mürgitatud hiiri ei sööks, ja samas ka, et meie kanu pole vaja hirmutada,» seletas Kaia-Kaire Hunt.

Kuigi hiireviu vaakus elu ja surma veerel pikema nälgimise tõttu, kahtlustas Hunt ka seda, et ise toidu püüdmiseks liiga nõrk lind võis süüa naaberküla põllult pärast mürgitamist maas vedelenud hiiri.

Noor hiireviu üllatas 5. juulil Laiuse tallu kogunenud suvelaagrilisi, lennates ligi ja astudes inimestele aina lähemale. Selgus, et linnuke oli suures hädas, jaksamata enam eriti püstigi seista. 

Ööpäevaga lisandus 13 positiivset koroonatesti

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 721 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi ning lisandus 13 positiivset testi tulemust.

Rahvastikuregistri andmete järgi laekus üheksa positiivset testi tulemust Tartumaale, neist seitse Tartu linna, kaks Harjumaale Tallinnasse ja kaks Ida-Virumaale ning üks neist Narva linna.

Nelja Tartumaa uue juhtumi puhul on juba tuvastatud seos 18. juulil Vabanki ööklubis toimunud peoga. Üks Tallinna juhtum on seotud perekonna ringis nakatumisega, kuna elukaaslane käis 18. juulil Vabanki klubis, teise positiivse sõbrad käisid Narva Vaba Lava e-spordi võistlusel, kuhu viis viiruse Vabanki klubis käinu.

Hetkel on koos Harjumaal asuvate nakatunutega nn Vabanki puhangus 15 inimest, see arv võib veel kasvada. Ida-Viru nakatunute puhul on ühel juhul Valgevenest sisse toodud juhtumiga ning teisel juhu andis inimene esialgse positiivse proovi haiglasse sattudes, kuid kordustestid olid negatiivsed. Ülejäänud nakatunute puhul käib hetkel veel asjaolude täpsustamine.

31. juuli hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi neli inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.

Reedeks on haiglates lõpetatud 393 COVID-19 haigusjuhtumit 380 inimesega.

Reedese seisuga on tervenenud 1930 inimest. Neist 1462 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 468 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Seoses Tartus ja Ida-Virumaal piirkondliku koroonaviiruse levikuga oleme sel nädalal SYNLAB-i proovivõtjate abil tõstnud nendes piirkondades testimisvõimekust.

Tartlastele on reedest täiendavalt taas avatud eraldiseisev põhitestimiskoht Qvalitas Arstikeskuse testimistelk A Le Coq spordiareeni kõrval. Proovi saab anda samal või järgmisel päeval kokkulepitud aja alusel saatekirjaga.

Eestis on kokku tehtud enam kui 119 000 esmast testi, nendest 2064 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Kas tead ka neid 6 lennureisija õigust?

Kristina Tammaru

Lennureisid on koroonakriisi järgselt Euroopas ja mujal maailmas taastumas. Siiski esineb ka tavapärases elurütmis lennunduses erinevaid olukordi, kus reisijal on kasulik teada oma õigusi. 

Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lendude tühistamine, hilinemine ning ka  pardale mittelubamine, näiteks seoses lennu ülebroneerimisega. Kõikides nendes olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ning hoolitsusele, näiteks söögile ja majutusele. Täpsed reisija õigused olenevad igast konkreetsest juhtumist, määrav on nii lennu pikkus, tühistamise või hilinemise põhjus, uue lennu ooteaeg ning kas tegemist on Euroopa Liidu lennufirmaga jms.

Lisaks nimetatud enim levinud olukordadele võib esineda veel mitmeid seiku, mille puhul oma õiguste teadmine mõjutab otseselt reisija rahakotti.

Euroopa Liidus kehtivad reisijate õigused, millest sageli ei räägita, kuid mis on samuti olulised:


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD