EESTI ELU

Hipilaager leidis uue asukoha Valgamaa metsade vahel

FOTO: Aigar Nagel

Vikerkaare festivali laagrilised leidsid pärast seda, kui nad Antslast minema saadeti, omale uue pelgupaiga Valgamaa riigimetsast, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Valga vallas Taheva külje all Essemäel tervitas kruusatee ääres puu külge kinnitatud silt «Welcome home». Sildi juurest metsa sisse keerates hakkasid silma autod, mille numbrimärgid reetsid, et kohapeal viibib inimesi mitmest Euroopa riigist. Suurele laagriplatsile jõudes võis märgata, et selle ümbruses olid püsti pandud arvukad telgid. Kohapeal oli valmistatud spetsiaalne lõkkekoht ja saja meetri kauguselt võis leida isegi välikäimla, mis maapõue oli kaevatud.

Laagriplatsil käis lõuna ajal vilgas elu. Ühes nurgas valmistati sööki ja teises tehti puutööd ning selle taustal kõlas elav muusika. Kokku viibis seal umbes 40 inimest. Teine, väiksem laager asus umbes kilomeetri kaugusel RMK Linnajärve puhkealal. Seal tegutses kümme inimest.

FOTO: Aigar Nagel

Laagrilistega juttu tehes tuli välja, et nad on metsalapil toimetanud umbes nädal aega. Enamik seltskonnast oli tulnud otse Antsla külje alt Vikerkaare kogunemiselt, mille viimased laagrilised pidid eelmise nädala neljapäevaks tühjaks tegema. Ühe kohapealse meesterahva sõnutsi pidi laagrilisi iga päev juurde tulema. Kuigi kogunetakse Eestis, oli enamik neist pärit välismaalt, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Kuigi suur seltskond tegutses vaikselt sügaval metsas, sai sellest teada ka Valgamaa metsaülem Risto Sepp, keda teavitas üks kohalik elanik möödunud pühapäeval. Esmaspäeva pärastlõunal asja uurima minnes tabas Seppa üllatus, sest riigimetsa oli ennast paika seadnud umbes 40 laagrilist. See ei olekski Sepa hinnangul niivõrd suur probleem, kui seltskond oleks oma laagri püsti pannud mõnele RMK laagriplatsile. Paraku võtsid nad enda kasutada riigi metsakasvatamise ala.

«Siia konkreetsele alale on rajatud noor mets ja kindlasti ei tohi siin valdaja loata lõket teha,» rääkis Sepp Lõuna-Eesti Postimehele.

Pealegi ilmnes, et laagrilised pole laagri püstitamiseks luba küsinudki. Metsaülem rõhutas, et sellisel juhul tohivad inimesed metsas telkida maksimaalselt 24 tundi. Kui metsaülem laagrilistega esmaspäeval rääkimas käis, käskis ta neil asjad ööpäeva jooksul kokku pakkida ja edasi liikuda. Ta soovitas neil minna paari kilomeetri kaugusel asuvasse RMK Tellingumäe puhkealale ja seal ette valmistatud kohas telgid püsti panna. 

Reinsalu: tungiv soovitus on reisimist vältida

Välisminister Urmas Reinsalu märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et jätkuvalt on riigi tungiv soovitus reisimist vältida, et aidata nii kaasa koroonaviiruse leviku takistamisele. 

Reinsalu tõdes, et viirus maailmas, ja ka paljudes Euroopa riikides, on kasvufaasis. Seega on välisministeeriumi tungiv soovitus vältida igasugust reisimist, välja arvatud nendesse riikidesse, kus nakkuskordaja on viimase kahe nädala jooksul alla 16 inimese 100 000 elaniku kohta. 

Reinsalu tuletas meelde, et Eestil on rahvusvaheliste otselendude piirang, mille aluseks on põhimõte, et nakkuskordaja ei tohi olla üle 25. Kui inimesed ikkagi planeerivad lende, siis tuleb arvestada riskiga, et Eesti võib lennud peatada seoses viiruse leviku kasvuga, samuti on reaalne terviserisk ja ka sihtriik võib täiendavaid piiranguid seada. 

Reinsalu tõi näiteks Hispaania, kust naasevad inimesed peavad jääma isolatsiooni. Euroopast tuleku puhul kehtib isolatsiooni jäämise nõue 11 riigi osas, milleks on Rootsi, Luksemburg, Rumeenia, Bulgaaria, Andorra, Portugal, Hispaania, Horvaatia, Belgia, Monaco ja Tšehhi. "Ja see arv võib kasvada," hoiatas Reinsalu. 

Kui aga inimesed siiski mõtlevad reisimisele, siis välisministeerium soovitab reis registreerida ja teha tervisekindlustus. "Ühtlasi on näha, et riigid hakkavad taas piiranguid kehtestama, näiteks Leedus kehtestatakse maski kandmis kohustus ühistranspordis ja kaubanduskeskustes," lisas Reinsalu.   

Riik toetab omavalitsuste teede remonti 14 miljoni euroga

FOTOD: Aigar Nagel

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas valitsusele kohalike teede korda tegemiseks mõeldud investeeringutoetuse jagamise ettepanekud, millega on kavas teha korda ca 14,1 miljoni euro eest 96 erinevat teed ja tänavat üle Eesti.

Kohalike omavalitsustel oli võimalik sel aastal juba teist korda taotleda kohalike teede juhtumipõhist toetust kahel otstarbel: teedele, mida läbib transiitliiklus ja ettevõtlusega seotud teede olukorra parandamiseks. Transiittee toetust on kavas eraldada ligikaudu 10,3 ning ettevõtlusega seotud teedele 3,8 miljonit eurot.

Minister Aasa sõnul toob kohalike teede parandamine inimesteni vahetu elukvaliteedi tõusu ning tänane lisatoetus kohalikesse teedesse võimaldab ka eriolukorra tõttu räsitud majandust turgutada. „Kohalikel omavalitsustel on teid, mis vajavad korrastamist, aga tihtipeale jääb omavahenditest väheks, mistõttu on juhtumipõhine investeeringutoetus võimaldanud juba aastaid korrastada neid teid, mis muidu ootaksid teadmata tulevikku,“ selgitas Aas.

Tavaliselt eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhtumipõhist toetust korra aastas, riigieelarves ette nähtud mahus. Selle aasta märtsis said kohalikud omavalitsused juba 7 miljoni euro ulatuses investeeringutoetust, et korrastada 21 teed ja tänavat. Täna valitsuse poolt heakskiidu saanud toetusesse suunatav lisaraha on mõeldud majanduse turgutamiseks ja majanduskriisi ajal riigi rolli suurendamiseks turul.

„Kui otsisime võimalusi, et juba sel aastal suurendada ehitussektori töömahte, siis nägime kohe, et kohalike teede parandamine on üheks võimaluseks. Esmalt kavandasime lisarahastust 5 miljoni euro eest, kuid viimastel nädalatel võtsime ambitsioonikama suuna ning otsustasime jagada toetust omavalitsustelt laekunud kõigile kvalifitseerunud taotlustele, mis tõstis lisarahastuse 14 miljonini,“ lausus Aas.

Transiitteede korrastamiseks said toetust:

  • Elva vald (Pikk tänav);
  • Haapsalu (Posti tänava);
  • Haljala vald (Tõugu-Joaveski tee);
  • Harku vald (Ranna tee);
  • Kambja vald (Võru maantee);
  • Keila (Haapsalu maantee);
  • Kohila vald (Kurtna tee);
  • Kohtla-Järve (Kalevi tänav);
  • Maardu (Muuga tee);
  • Narva (A. Puškini tänav);
  • Narva-Jõesuu (Vabaduse ja L. Koidula tänav);
  • Nõo vald (Vissi-Peedumäe tee);
  • Põltsamaa vald (Viljandi maantee ja Lossi tänav);
  • Pärnu (Kõpu-Kavaru tee);
  • Rakvere vald (Põhjakeskuse tee, Näituse tänav ja Papiaru tänav);
  • Saarde vald (Pärnu, Piiri ja Kantsi tänav);
  • Saku vald (Atiku tee);
  • Tallinn (Viljandi maantee);
  • Tartu (Aruküla tee, Puiestee tänav ja Turu tänav);
  • Toila vald (Jaama tänav);
  • Tori vald (Tsentraali tee);
  • Türi vald (Raadiojaama tänav);
  • Valga vald (Lõuna tänav);
  • Viimsi vald (Aiandi tee);
  • Viljandi (Vaksali tänav);
  • Viru-Nigula vald (Uus tänav);
  • Võru (Tallinna maantee).

Ettevõtlusega seotud teedele korrastamiseks said toetust:

  • Anija vald (Aiandi tänav);
  • Harku vald (Tammi tee);
  • Hiiumaa vald (Farmi tee, Soovälja tee ja Lauka-Isabella tee);
  • Häädemeeste vald (Tööstuse ja Aiandi tänav);
  • Jõgeva vald (Tallinna maantee);
  • Jõhvi vald (Kaasiku ja Saeveski tänav);
  • Järva vald (Tööstuse tee);
  • Kastre vald (Aru tee);
  • Kehtna vald (Eidapere tee);
  • Kihnu vald (Suigu-Abaja tee);
  • Kohtla-Järve (Kauba ja Kaevuri tänav);
  • Lääne-Harju vald (Leetse tee);
  • Lääne-Nigula vald (Antsu ja Kõnnu-Allikmaa tee);
  • Lääneranna vald (Vahesoo ja Suuresoo tee);
  • Lüganuse vald (Kooli tänav);
  • Mulgi vald (Masa-Kuustle tee);
  • Narva (Kreenholmi ja Joala tänav);
  • Nõo vald (Voika 1 tänav);
  • Otepää vald (Kastolatsi tänav ja Laksi-Kolmi tee);
  • Paide (Pikk tänav);
  • Põhja-Pärnumaa vald (Tööstuse tänav);
  • Põltsamaa vald (Pargi tänav ja Jõe tee);
  • Põlva vald (Energia tänav);
  • Pärnu (Tammuru tehnoküla tee);
  • Raasiku vald (Paju tänav);
  • Rakvere (Tehase tänav);
  • Rõuge vald (Tehnika tänav);
  • Saaremaa vald (Aia tänav);
  • Saku vald (Tänassilma tee);
  • Saue vald (Saidafarmi ja Kuivati tee);
  • Setomaa vald (Lillo-Mikitamäe ja Pansionaadi tee);
  • Sillamäe (Veski ja Ranna tänav);
  • Tartu vald (Viinapruuli ja Raadiraja tänav);
  • Tori vald (Lepplaane tee);
  • Tõrva vald (Ujula tänav, Kesk tänav ja Linnaküla sisetee);
  • Valga vald (Julius Kuperjanovi ja Metsa tänav);
  • Viljandi (Hiire tänav);
  • Viljandi vald (Alliksaare-Naanu, Orika ja Kõjasaare-Soosaare tee);
  • Vinni vald (Rajaküla tee);
  • Viru-Nigula vald (Kordoni tänav);
  • Võru vald (Palometsa-Umbsaare tee);
  • Väike-Maarja vald (Ehitajate tee).

Toetuse saamiseks oli vajalik ka omavalitsuse enda panus, omafinantseeringu määr jääb sõltuvalt omavalitsuse põhitegevuse tulust elaniku kohta vahemikku 10-30 protsenti.

Kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks eraldati aastatel 2018 ja 2019 kokku 15 miljonit eurot. Ainuüksi sel aastal eraldab MKM investeeringutoetust ca 21,1 miljonit eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD