Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis juulis 1287 last, kellest 622 olid tüdrukud ja 665 poisid, kokku on tänavu seitsme kuuga sündinud 7777 last.

"Juuli on selle aasta kõige lasterohkem kuu, mil sündis 76 last rohkem kui juunis ja lausa 332 last rohkem kui veebruaris," vahendas siseministeerium rahvastikuminister Riina Solmani sõnu. "Kokku on aasta esimese seitsme kuuga sündinud 7777 last."

"Eks sündide statistika on tore andmestik, mida jälgida ja prognoosida. Kahjuks peame muidugi tõdema, et sünnitusikka jõuab Eestis üha vähem naisi ja seetõttu aastate lõikes hakkavad sündide arvud siiski kahanema. Usun aga, et õige perepoliitikaga saame siiski nii mõndagi ära teha ja käega löömiseks ei ole veel põhjust," nentis Solman.

Kaksikuid registreeriti 21 paari, neist neli paari poisse, üksteist paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Tallinnas registreeriti 467, Harjumaal 173, Hiiumaal kolme, Ida-Virumaal 81, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 26, Lääne-Virumaal 55, Põlvamaal 16, Pärnumaal 92, Raplamaal 36, Saaremaal 27, Tartumaal 186, Valgamaal 18, Viljandimaal 31 ja Võrumaal 20 lapse sünd.

Juulis olid populaarsemad tüdrukute eesnimed Alisa, Sofia ja Eva. Poistele pandi enim nimeks Robin, Rasmus ja Sebastian.

Eelmisel kuul sõlmiti 920 abielu, neist 91 notarite ja 102 vaimulike poolt. Lahutati 274 abielu, neist 38 notarite poolt. Juulis registreeriti 1256 surma.

Solman tõdes, et juuli on alati olnud abiellujate üks meeliskuid ning ka käesolev aasta ei erine selles osas.

"Õnneks oli ka ilmataat pulmalistega üldjoones helde ning olen kindel, et ametlikku liitu astunud paarid said rõõmsalt pere ja sõpradega oma tähtpäeva tähistada," rääkis Solman.

Uus nimi anti 150 inimesele, neist eesnimi 32, perekonnanimi 111 ning ees- ja perekonnanimi seitsmele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 104 naist ja 46 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1391 sündi, 1327 surma, 887 abielu, 220 abielulahutust ja 192 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist kommenteerib rahvastiku- ja perepoliitika osakond.

Reedel lõppes Võrus Kaitseväe Akadeemia korraldatud staabiohvitseride sõjaline baaskursus, mille lõpetas 43 kursuslast.

Nelja nädala jooksul õppisid kursuslased kaitseväe ülesehitust ja määrustikke, omandasid teadmised topograafiast ning läbisid ka välioskuste ja relvaõppe, edastas kaitseväe peastaap. Kursusel osalesid peamiselt meedikud ja meditsiinitudengid, kuid ka kaitseväe ja Kaitseliidu töötajad.

„Võin julgelt öelda, et kursus oli intensiivne, kuid mitte ületamatu ning olen kursuslastega väga rahul. Nelja nädala jooksul näidati üles vastupidavust, koostööd ja tahet olla kaitseväelane,“ ütles staabiohvitseride sõjalise baaskursuse ülem kapten Kadri Rodima. Ta lisas, et väljaõppest valmistas küll enim raskusi relva ja- laskeõpe ning topograafia, kuid koos instruktorite ja kursuslaste abiga ei olnud ükski raskus ületamatu. 

"Otsustasin osaleda staabiohvitseride sõjalisel baaskursusel tänu Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini kursusele ning samuti sellepärast, et minu arvates peaksid olema ka tüdrukud rohkem teadlikumad riigikaitsest. Kõige meeldejäävam moment kursusest oli see, kui pidime pärast paari ööd metsas ning 20-kilomeetrist teekonda veel teetruubist läbi roomama," sõnas meditsiinitudeng Aana-Liisa Kaste, kes valiti kursuse parimaks naisõppuriks.

Parimaks meesõppuriks valitud meditsiinitudeng Otto Palu lisas, et temale jäid kursusest enim meelde orienteerumised ning lõpurännaku ülesehitus. „Rännaku kontrollpunktid olid väga ägedad ning just meeskonnatööle keskendunud, mistõttu see mulle ka väga meeldis“ lisas Palu.

Staabiohvitseride sõjalise baaskursuse eesmärgiks on anda kursuslastele teadmised ja oskused tegutsemaks üksikvõitlejana kui ka lahingpaarina erinevates olukordades kooskõlas sõjaväelise väljaõppe nõuete ning kehtivate õigusaktidega.

Neljapäeval sooritasid kursuslased ligi 25 kilomeetrise lõpurännaku, mis koosnes erinevatest kontrollpunktidest, kus hinnati kursuslaste orienteerumisvõimet, meeskonnatööd ning takistuste ületamist. Lisaks lõpurännakule sooritasid kursuslased ka relva- ning laskeoskustesti.