Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu leidis viimaste aastate töötamise registri andmeid analüüsides, et tööturul on küll varasemast rohkem inimesi, kuid töösuhted võivad olla lühemaajalised või ebakindlamad.

"Selle aasta novembri lõpu seisuga oli Eestis kehtiv töösuhe olemas ligi 646 000 inimesel. Sama inimene võib aga samaaegselt töötada mitmes kohas ja erinevate lepingu liikide või tööülesannetega ja nii oli registreeritud töösuhteid isegi rohkem ehk 760 000. See tähendab, et tööturul oli 14 000 töötajat rohkem kui 2019. aasta novembris, mil pandeemiast veel keegi kuulnud ei olnud ja Eesti tööhõive näitajad tipus olid," selgitas Rootalu ameti blogis.

Kõige suurem kasv on tema sõnul toimunud võlaõiguslike lepingute osas, millega töötajaid lisandus kahe aasta taguse ajaga võrreldes üle 5000. Kui 2020. aastal töölepinguga töötavate inimeste arv üldiselt vähenes, siis 2021. aasta lõpuks on ka see taastunud ning ületab paari tuhande võrra 2019. aasta taset.

Teadur märkis, et tegevusalade järgi on arvuliselt kõige rohkem töötajaid võitnud info ja side tegevusala – kahe aasta jooksul lisandus sinna ligi 4000 töötajat. "Märkimisväärselt on töötajaid on juurde saanud ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurematest valdkondadest on ka hulgi- ja jaekaubanduses eelmise aasta kerge languse järel töötajate arv taastunud ning ületab veidi isegi 2019. aasta novembri lõpu seisu," lisas Rootalu. 

Töötleva tööstuse puhul on töötajate arv kahe aasta tagusega võrreldes aga endiselt veidi väiksem, kusjuures suurimad kaotajad on selles võrdluses mäetööstus ning majutus ja toitlustus. Viimases on töötajate arv endiselt väiksem kui kriisieelsel ajal ja taastumine olnud minimaalne.

Suurim võitja – info ja side – ning suurim kaotaja – majutus ja toitlustus – on Rootalu sõnul varasemalt läbi käinud pea kõigist tööturu analüüsidest. "Enne kriisi oli tegemist töötajate arvult praktiliselt ühesuurte aladega, kuid kriis on neid vastassuunaliselt mõjutanud. Siiski tuleb silmas pidada, et mõlema valdkonna alla kuulub mitmeid osasid ja kõigil ei pruugi minna ühtmoodi hästi või halvasti," toonitas teadur. Rootalu leidis, et info ja side tegevusala kasv on toimunud peamiselt programmeerimise arvelt, mujal on tõus olnud väiksem.

Majutuse puhul toimus suurem kukkumine just 2019. ja 2020. aasta võrdluses, 2021. aasta novembriks oli töötajate arv eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Samas toidu ja joogi serveerimise puhul ei tõusnud töötajate arv viimase aastaga kuigi palju. Kui 2019. aasta novembris töötas toidu ja joogi serveerimise tegevusalal 7000 inimest rohkem kui programmeerimises, siis selle aasta samaks ajaks olid töötajate arvud peaaegu ühesuured.

Töötamise alustamiste ja lõpetamiste statistika näitab Rootalu sõnul selle aasta teises pooles samuti tööturu elavnemist. "Inimeste arv, kes kuu jooksul töötamist alustasid, on 2021. aasta augustist saadik olnud oluliselt kõrgem kui varasemal kahel aastal. Samas on ka töötamise lõpetamisi olnud sama palju või isegi rohkem kui pandeemiaeelsel perioodil. Silma paistab jällegi info ja side tegevusala, kus juba suvest alates ületas töösuhet alustavate inimeste arv igakuiselt 2000 piiri," kirjeldas ta. 

Majutuses ja toitlustuses on uute töösuhete arvud olnud viimastel kuudel sarnased kriisieelsele ajale ja veidi suuremad kui 2020. aastal ning suuri töösuhete lõpetamiste laineid selles valdkonnas pärast 2020. aasta eriolukorda enam olnud ei ole. "Üksikute tegevusalade joonistelt paistavad silma hüpped hoopis avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. Need olid aga seotud 2019. ja 2021. aasta valimisteks personali palkamisega," selgitas Rootalu. 

Kokkuvõttes saab teaduri hinnangul öelda, et enamikel tegevusaladel saab töötaja uuele aastale vastu minna lootusrikkalt: töökohti on, kuigi need võivad olla varasemast lühemaajalised või ebakindlamad. "Tööandjad aga peavad ilmselt silmitsi seisma töökäte nappusega, mis sarnaneb pandeemiaeelsele olukorrale," nentis ta.