Tallinnas riigikogu ees teisipäeval kell 11 toimuv põllumeeste meeleavaldus toob Toompeale vähemalt 101 traktorit, samuti toovad põllumehed kohale suure kingipaki. 

Meelt avaldatakse, sest valitsuserakonnad on murdnud antud lubadusi ja vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat. Samuti terendab põllumeestele ebavõrdsete konkurentsitingimuste jätkumine Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.

„Põllumehed on pettunud eelkõige valitsuserakondade sõnamurdlikkuse pärast, kes on taganenud lubadusest hüvitada Eesti põllumehele Euroopa Liidu (EL) keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi. Lubadustest taganemisele tähelepanu juhtimiseks toomegi Toompeale vähemalt 101 traktorit,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Tema sõnul peab Eesti põllumajandussektor võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega. „Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb arvestades karmistuvaid keskkonnanõudeid löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades,“ selgitas Sõrmus.

Siseriiklikku hüvitist on Euroopa Liidu regulatsioonide järgi Eestil võimalik põllumehele maksta veel vaid 2020. aastal. „Kui veel kevadiste valimiste ajal lubati Eesti põllumehele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot, siis novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole,“ rääkis Roomet Sõrmus. „Kõige enam kõneleb selline sõnamurdlikkus valitsuserakondade leigest suhtumisest maapiirkondade elanikesse ja ettevõtetesse.“

Kuigi Eesti toetused on niigi Euroopa Liidu kõige madalamad, siis vastavalt Euroopa Komisjoni eelarvekavale aastateks 2021-2027 on Eestit uue perioodi esimesel aastal ees ootamas toetuste langus. Kavade kohaselt jõuab Eestile eraldatav hüvitiste tase alles perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest. "Lisaks sellele on Eesti jaoks terendamas suur kärbe maaelu poliitika vahendite osas, see paneb Eesti põllumehed veel pikaks ajaks väga ebavõrdsesse konkurentsi. Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja jõulised sammud valitsuse poolt Euroopa Liidu eelarvekõnelustel, et Eestile eraldatavad põllumajandustoetused jõuaksid palju kiiremini Euroopa Liidu keskmise lähedale.“

EPKK juhid kohtusid oktoobris peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja riigikogu viie fraktsiooni esindajatega. „Kuigi põllumajanduskoja tegevus on jää natuke liikuma pannud ja eelarve kolmandalt lugemiselt võib loota mõningast positiivset muutust, siis ilma täies mahus üleminekutoetusteta jäävad poliitikute lubadused tagada meie põllumeestele ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus pehmelt öeldes õõnsaks.“

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teisipäeval kell 11-13 olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse, millele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.

Kolmapäeval toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.
12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.

Põllumehed toovad teisipäeval riigikogu ees toimuvale meeleavaldusele lisaks traktoritele ülisuure kingipaki, mis sümboliseerib Eesti põllumajandustootjate üle 600 miljoni euro suurust omapoolset investeeringut avalike hüvede loomisse maapiirkondades Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020.

„Kuigi ühiskonna ootused ja nõuded põllumehele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised selle eest on Eesti põllumajandustootjatele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Põllumehele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni,“ märkis Sõrmus. „Teistes liikmesriikides hüvitab Euroopa Liit põllumehele avalikele hüvedele tehtud kulutused üsna suures mahus, kuid Eestis on need kulud märkimisväärses osas jäetud meie põllumehe kanda.“

Põllu- ja maamajandusettevõtteid ühendava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Euroopa Liit Eesti põllumajandustootjate arvelt perioodil 2014-2020 ühenduse keskmisest tunduvalt madalamaid toetusi makstes kokku hoidnud üle 600 miljoni euro, samas tootmisnõuete täitmist ja avalike hüvede pakkumist on nõutud täies mahus. „Kuna kehtestatud nõudeid tuleb kõigil täita, siis teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised tähendavad Eesti põllumehele eelkõige suuremat võlakoormust, väiksemat konkurentsivõimet ja konkurentide toodangu kunstlikku hinnaeelist meie ees,“ märkis Sõrmus.

Sõrmuse sõnul sümboliseeribki meeleavaldusele toodav ülisuur kingipakk põllumeeste poolt aastatel 2014-2020 paljuski enda arvelt tehtud „kingitust“ Eestile. „Euroopa Komisjoni esialgse eelarvekava järgi aastateks 2021-2027 sügav ebavõrdsus jätkub, kuid meie põllumeestel pole enam jõudu sadade miljonite eurode suuruste kingituste tegemiseks,“ ütles Sõrmus. „Paneme valitsusele südamele, et Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised, sest ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud siseriiklikud toetusvõimalused on alati väga piiratud.“

Riigikogu ette toodavat üle 30 kuupmeetri suurust kingipakki kaunistavad näitena kümned avalikud hüved, mida põllumehed lisaks toidutootmisele Eesti ühiskonnale oma igapäevase tegevuse kaudu pakuvad. „Põllumehed hoiavad maapiirkondade elujõudu, kaitsevad mulda, õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja maastike eest ning toovad lisaks sellele ka kodumaise leiva lauale,“ ütles Sõrmus.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtiva meeleavalduse teisipäeval kell 11-13 Tallinnas riigikogu ees. Meeleavaldusele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.