Eesti Korteriühistute Liit tuletab detsembris meelde, et vilkuvate tulede, rõdude kaunistamise või ilutuleststikuvahendite kasutamisega tuleks piiri pidada, sest liigne meelelahutus ei tohi naabreid segada. 

„Viimasel ajal on taas meieni jõudnud juhtumeid, kus inimesed on hädas kõrvalmaja rõdudel härivate vilkuvate pühadekaunistusega. Samuti kaevatakse igal talvel ilutulestikuvahendite kasutamise üle korrusmajade vahel,“ rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ta kutsub ilutulestiku kasutamisest korrusmajade vahel või rõduddel kindlasti loobuma. „Kindlasti ei tohiks ilutulestikuvahendeid kasutada korrusmajade vahel ega mingil juhul ka rõdudel, kuna tegemist on väga suure ohuga elanike varale ja tervisele. Juhtumeid, kus rakett on lennanud naabermaja rõdule ja selle süüdanud, on juba ette tulnud,“ rääkis ta.

Samuti ei pea Mardi õigeks nende kasutamist kogu detsembrikuu jooksul. „Inimesed kurdavad selle lõputu ilutulestikuvahenditega paugutamise üle, mis Eestis juba hilissügisel lahti läheb,“ nendis ta. „Piirangud ilutulestikuvahendite müügiaja ja kasutuskoha suhtes võiks kindlasti kõne alla tulla. Paljud riigid on siin seadnud karmid reeglid.  Näiteks Soomes või Saksamaal saab ilutulestikuvahendeid osta vaid detsembri lõpupäevil.  Ja Inglismaal  on eraisikutel ilutulestiku kasutamine avalikes kohtades nagu tänavatel ja teedel lausa keelatud,“ tõi Mardi näiteid.

Väga häirivaks on kujunenud ka vilkuvad ja muusikalised jõulukaunistused, mida inimesed oma rõdudele riputada armastavad. „Valgusšõu ja jõululaulud võivad olla toredad, aga kui neid 24/7 vastu tahtmist kuulama pead, kujuneb sellest müraterror,“ nentis  Mardi.

Ta soovitab sellistest kaunistustest, mis teisi inimesi häirida võiks, loobuda. „Korteriühistu sisekorda võiks kirjutada ka maja, sealhulgas rõdude dekoreerimist puudutavad reeglid – samuti selle, millal kaunistused maha võetakse, et jõulutuled jaanipäevani ei ripuks,“ leiab Mardi.

Nii saab tema sõnul vältida olukorda, kus rõdudele ilmuvad silmariivavad ja müraterrorit tegevad vidinad. „Samuti võib lohakalt kinnitatud kaunistustest saada oht, kui need näiteks tugevama tuulega alla kukuvad,“ hoiatas Mardi. „Igaühele jääb aga alati võimalus kujundada oma korter soovide kohaselt.“

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma.

Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevuseks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid veel ettevalmistamisel.

Grippi haigestumine püsib madalana, näitab terviseameti statistika. 

Möödunud nädalal, 25. novembrist kuni 1. detsembrini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3272 inimest, 53,3 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed ja noored. 

Haigestumuse intensiivsus püsis varasemate aastate samade perioodidega võrreldes samal tasemel ning ei ole ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. 87 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.

Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, kuid iganädalaselt registreeritakse uusi laboratoorselt kinnitatud gripijuhte. Laboratoorselt on kinnitatud kaks A gripiviirust ja kuus B-gripiviirust. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused vaid seitse protsenti.

Keskmisest suurem oli grippi haigestumine Võrumaal, seoses B gripiviirusega seotud  puhanguga Võru koolis. Mujal Eestis registreeritakse vaid üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhte. Vaatamata gripiviiruste hulga kasvule saab grippi haigestumise intensiivsust endiselt hinnata madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino- ning paragripiviirused. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viie aastased lapsed.

Hooaja algusest on alatüpeeritud 2 A-gripiviirust, kõik olid A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhte.