Maksuamet teatas, et töömehe palkamisel vastutab maksude tasumise eest ka tööandja, mis tähendab, et ka eraisikust tööandja ja eraisikust töötaja suhte puhul on maksude tasumise kohustus tööandjal, vahendab Postimees.

"Kui eraisikust tööandja võtab endale eraisikust töötaja, peab ta töötaja registreerima töötamise registris ning töötajale tehtud väljamaksed deklareerima ja maksud tasuma," ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. "Töösuhte puhul on tööandja kohustatud sotsiaal- ja tulumaksu kinni pidama. Meie kodulehel on täpsemalt kirjas, millised on eraisikust tööandja kohustused."

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehest rahandusminister Martin Helme teatas esmaspäeval riigikogus, et tema heaks töötanud töömees Urmas pole ilmselt kunagi makse maksnud ega hakka seda ka tegema, kuid tema eest tuleb ühiskonnal ikkagi tulevikus hoolt kanda.

"Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensionist saab," rääkis Helme 2. pensionisamba muutmise esimesel lugemisel.

Evelyn Liivamögi ütles, et kui tegemist on võlaõigusliku teenuse osutamisega - käsunduslepinguga -, mille puhul töötaja on iseseisev teenuse osutaja, siis tekib tulumaksukohustus töötajal endal, kuid sotsiaalmaksu peab aga ka siis tasuma tööandja, samuti kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse. "Seega - ka eraisikust tööandja ja eraisikust töötaja suhte puhul on maksude tasumise kohustus tööandjal," sõnas ta.

"Kuna eraisikute puhul oli praktikas näha, et teadmised enda kui tööandja kohustustest olid väga madalad, sai loodud ettevõtluskonto süsteem, et muuta maksude tasumine eraisikute vahelistelt tehingutelt lihtsaks ja mugavaks. Ettevõtluskontot kasutades on maksukohustus töö tegijal. Kindlasti on siin maksutahte kontekstis veel suur töö teha, et inimesed teaksid ja oleksid valmis maksud tasuma, kui neil on lapsehoidja, töömees või mõni muu eraisikust abiline," lisas Liivamägi.

Martin Helme lisas hiljem, et ta ei tea, kas tema töömees Urmas on maksud maksnud või ei, sest see on juba töömehe kohus. «Mina oma töömehelt ei küsi, kas ta tuludeklarit täidab või mitte. See on ikka tema ülesanne oma tulu deklareerida,» lisas ta vastates riigikogus asjakohasele küsimusele.

Endine rahandusminister ja opositsiooni kuuluva Reformierakonna riigikogu liige Jürgen Ligi kommenteeris kohe teravalt sotsiaalmeedias, et üks asi, miks ministrid tsiviliseeritud riikides tagasi astuvad, on ümbrikupalga maksmine. «Martin Helme teatas äsja riigikogule, et maksis oma maja ehitamisel ümbrikupalka Urmase nimelisele töölisele,» kirjutas Ligi otse riigikogu saalist. «Mees polla kunagi ametlikult tööl käinud. Rahandusministrina propageeris Helme ühtlasi eluviisi, kus pensioni- ja ravikindlustuse eest maksu ei maksta. See tähendavat lihtsalt piskuga ära elamist tulevikus. Sama seisukoht on tal muidugi kogu pensionisüsteemi suhtes - inimene ise teab.»

Rahandusminister Martin Helme haldusalasse kuulub ka maksuamet.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on kukkunud 13,8 protsendi peale, samas kui Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on oma seisu parandamas, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati viimatisest küsitlusest. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 5. novembrist 29. novembrini ning kokku küsitleti 4009 valimisealist kodanikku. Kui Reformierakonna 35-protsendiline ja Keskerakonna 24,1-protsendiline toetus püsib stabiilne, siis EKRE toetus, mis on kukkunud 13,8 protsendi peale, on püsinud kolm nädalat languses ning pole nii madal sellel aastal veel olnud. 

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10,2 ning Isamaa 7,2 protsendiga. Mõlemal erakonnal on õnnestunud välja tulla nelja nädala tagusest madalseisust ning oma toetust vähehaaval kasvatada. 

Opositsioonierakondade toetus on 45,2 protsenti ja see ületab seekord väga napilt koalitsioonierakondade toetust, mis on 45,1 protsenti. Viimati oli koalitsiooni toetus opositsioonist kõrgem augusti lõpus. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.