Menu

Riik peab maksma lapsest eemale tõrjutud isale hüvitist

  • Kirjutas BNS

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Jaanuaris jõustus kohtuotsus, mille järgi peab justiitsministeerium maksma 5000 eurot hüvitiseks isale, kes pole mitu aastat saanud oma lapsega kohtuda, kuigi kohus oli kehtestanud isa ja poja kohtumise korra, kirjutab Postimees.

Tegemist on juba teise samalaadse juhtumiga. 2014. aasta lõpus mõistis Tallinna halduskohus riigivastutuse seaduse alusel justiitsministeeriumilt isale hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik ei suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist ja võimaldada tal pojaga kohtuda. Nüüd mõisteti uus hüvitis isale välja samadel alustel.

Kuigi Tallinna ringkonnakohus pani isa ja lahus elava lapse suhtluskorra paika 2015. aasta novembris, keeldus ema seda täitmast ja kohus algatas lepitusmenetluse. Pool aastat hiljem oli lepitusmenetlus ebaõnnestunud ja kohus kohustas ema lubama isal lapsega kohtuda. Kohus määras ka sunniraha, kui ema isal last näha ei lase, kuid sellest abi polnud – isa kohtus lapsega viimati aprillis 2016.

Isa esitas 2018. aasta mais Tallinna halduskohtule kaebuse, nõudes riigilt 5000 eurot mittevaralise kahju hüvituseks. Isa leidis, et kahju tekitas talle Eesti Vabariik, kes ei suuda tagada kohtuotsuste täitmist. Halduskohus jättis mullu juulis kaebuse rahuldamata, leides, et isa ei ole kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et lapsega kohtuda. Isa kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis andis mullu detsembris õiguse talle.

Ringkonnakohus märkis, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. «Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele,» leidis kohus.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Andra Olmi sõnul algatas ministeerium eelmisel aastal suhtluskorra reeglite muutmise väljatöötamiskavatsuse, praegu on koostamisel eelnõu. «Tuleb aga silmas pidada, et kõiki suhtlusõiguse probleeme pole võimalik seadusega lahendada. Perekonnaõiguslikud vaidlused on väga emotsionaalsed, eriti kui need puudutavad lapsi. Kui üks vanem suhtluskorda ei täida ja teisel vanemal lapsega suhelda ei võimalda, on riigil väga keeruline suhtlust tagada, nii et laps kannatada ei saaks. Lapse huvid on aga esmased,» ütles Olm.

Ta osutas, et esimese astme kohus isa kaebust ei rahuldanud, kuna ema ja isa suhete halvenemises on osa ka viimasel. Näiteks on lapse ema pöördunud perevägivalla tõttu ohvriabisse. «Lepituse otsimine eeldab ka isalt mingisugustki püüdu, kuid seda kohtumaterjalidest ei nähtu,» märkis ta.

Nõuniku andmetel on mees olnud agressiivne ka oma varasema elukaaslase ja lapse ema vastu.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD