Riigikohus selgitas reedel tehtud otsuses, et juba ühe kuu pikkune lapsele väljamõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumine võib olla karistatav.

Kriminaalkolleegium märkis otsuses, et elatise maksmisest kõrvalehoidumisega on tegemist juba siis, kui vanem teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Vanem hoiab elatusraha maksmisest kõrvale, kui ta rikub lapse ülalpidamiskohustust olukorras, kui tal on võimalik raha maksta või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab selle kohustuse teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul täitmata.

Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas tuvastasid kohtud, et süüdistatav on ligi viie kuu jooksul tasunud oma alaealisele pojale umbes neli eurot kuus elatusraha, samal ajal enda tulusid varjates. Maakohus järeldas, et tegemist on kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumisega.

Ringkonnakohus küll nõustus, et süüdistatav on hoidnud elatusraha maksmisest teadlikult kõrvale, ent võttis seisukoha, et ligikaudu viie kuu kestel elatise maksmise kohustuse rikkumist ei saa veel pidada pikaajaliseks, mistõttu ei ole see rikkumine karistusseadustiku järgi karistatav. Ringkonnakohtu arvates saab karistatavaks pidada elatise maksmisest kõrvalehoidumist, kui see ületab üht aastat.

Ehkki riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena, on kolleegiumi hinnangul väär ringkonnakohtu arusaam, et karistatav on alles ühe aasta pikkune elatise maksmisest teadlik kõrvalehoidumine. Kolleegiumi sõnul on ka lühem kui ühe aasta pikkune igakuise elatise maksmata jätmine oluline hilinemine ning lapse igapäevaseid vajadusi arvestades on selline hilinemine ebamõistlikult pikk.

Kuna karistusseadustiku järgi on karistatav teadlik kõrvalehoidumine lapsele kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, on kolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisega tegemist juba siis, kui isik teadlikult viivitab maksmisega rohkem kui üks kuu. Seega saab igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on – või võiks olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab elatusraha teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul maksmata. Lisaks on elatise maksmisest kõrvalehoidumisena tegemist siis, kui isik küll maksab elatist, ent teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

Riigikohus rahuldas prokuratuuri kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Keskkonnaamet koristas tänavu reformimata riigimaalt 92 tonni ohtlikke ja 158 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal 12 objektilt kuuest maakonnast. Harjumaal korrastati neli, Tartumaal kaks ning Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Võrumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit. Suurim korrastatud objekt asus tänavu Tartu vallas Tila külas, kust likvideeriti kokku ligi 86.7 tonni jäätmeid: 43.25 tonni reostunud pinnast, 36.98 tonni õli sisaldavaid jäätmeid, 5.16 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 1.31 tonni rehve. Objektide koristamist rahastati Keskkonnaameti eelarvest.

"Kahjuks leidub jätkuvalt inimesi, kes viivad oma prügi loodusesse. Looduses võib prügi laguneda sadu aastaid, ohustada nii pinna- ja põhjavett kui ka ümbritsevat elusloodust loomadest-lindudest inimesteni. Seepärast peame vajalikuks korrastada omanikuta riigimaadelt prügi, kui prügistajat ei suudeta tuvastada," ütles keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema prügistaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik ning reformimata riigimaa puhul Keskkonnaamet. Kokku on aastatel 2013-2019 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1700 tonni jäätmeid. Koristustöödega jätkatakse ka edaspidi.

"Tuletame meelde, et jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab infot kaardirakendusest kuhuviia.ee. Sealt saab teada, kus asuvad lähimad jäätmejaamad ning milliseid jäätmeid ja millal saab sinna tasuta üle anda. Samuti on paljud kohalikud omavalitsused info liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste kohta avaldanud oma kodulehtedel," ütles Siilaberg.

Lisaks on korteriühistutel, eramajadel ja ettevõtetel võimalik tellida jäätmevedu ka kohapeale ning saab kontrollida keskkonnaameti e-teenuste portaalist, kas jäätmeveoteenuse osutaja omab selleks vastavat õigust ning käitleb jäätmeid keskkonnasõbralikul viisil.

Kodumajapidamises tuleb liigiti koguda biojäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid, tekstiilijäätmeid ning mööblit, samuti ehitus- ja lammutusprügi. See on vajalik selleks, et jäätmed leiaksid rakendust uute toodete valmistamisel. Seeläbi hoiame kokku loodusressursse, näiteks maavarasid, vett ja elektrit, mida toormaterjalide valmistamiseks peame kasutama.