Lätis kuulutati välja epideemia, Eestis püsib haigestumus madalana.

Möödunud nädalal, 2. kuni 8. detsembril pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2856 inimest, arsti poole pöördunutest 50,8 protsenti olid kuni 15-aastased lapsed.

Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestunute arv 13 protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja 25 protsendi võrra grippi. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni viieaastased lapsed.

Haigestumuse intensiivsus Eestis püsis endiselt madalana. Varasemate aastate samade perioodidega võrreldes püsis haigestumus samal tasemel või veel madalam. Etioloogilist struktuuri järgides saab öelda, et 70 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.

Lätis kuulutati välja gripiepideemia, sest eelmisel nädalal ületas Riias ja Jelgavas gripihaigete hulk epideemia läve. Eestis on gripiviiruse levik piiratud ja püsivat levikut ei ole täheldatud, kuid gripi levik kasvab siiski iga nädalaga. Eesti keskmisest suurem grippi haigestumus oli Võrumaal seoses B-gripiviirusega seotud  puhanguga. Gripiviirusega seotud üksikud haigestumised registreeriti Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal  ja Võrumaal. Terviseametile laekunud andmetel vajas hospitaliseerimist seitse inimest vanuses 0-14 aastat. 

Eestis registreeritakse praegu rohkem B-gripiviirusega seotud haigusjuhte. A-gripiviiruste osalus on praegu haigestumise struktuuris kolm korda väiksem, kuid neil on suurem levikupotentsiaal. Kuna A-gripiviirus on juba jõudnud ringlusse, siis suure tõenäosusega järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul võib oodata grippi haigestumiste kasvu.

Laboratoorselt on kinnitatud kolm A-gripiviirust ja seitse B-gripiviirust. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 5,4 protsenti. Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino ning paragripiviirused.

Hooaja algusest on alatüpeeritud kaks A-gripiviirust ja 19 B-gripiviirust. Praegu on viimane aeg end vaktsineerida, märkis Terviseamet.  

Võru linnavolikogus läbis esimese lugemise linna järgmise aasta eelarve, mille maht on 19,3 miljonit eurot.

Eelarvesse pole veel arvestatud riigieelarve toetusfondi, mis on umbes 3,5 miljonit eurot. Tulude eelarve on kokku 14,7 miljonit eurot, kulude eelarve 13,4 miljonit eurot ning põhivarade soetuse eelarve 4,2 miljonit eurot, teatas Võru linnavalitsus. 

Linnavalitsuse teatel on 2020. aasta peamine eesmärk valike teenuste kvaliteedi ja üldise konkurentsivõime tõstmine. Investeeringute valdkonnas jätkab linn seniseid prioriteete – nii jätkatakse linna põhitänavate kapitaalse rekonstrueerimisega, lõpetatakse Räpina maantee remont ja rekonstrueeritakse Vilja tänava lõigul Räpina maantee ring kuni Vabaduse tänavani.

Lisaks tehakse ettevalmistusi Jaama tänava rekonstrueerimiseks aastal 2021. Linn panustab jätkuvalt ka kortermajade sissesõiduteede ja parklate korrastamisse.

Eelarve muudatusettepanekuid saab esitada 7. jaanuarini 2020.

Ühtlasi kehtestas Võru linnavolikogu kolmapäevasel istungil 2020. aasta maamaksumääraks 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Lisaks otsustati sõlmida Võru ja Rõuge vallaga ühise tegutsemise kokkulepe rajatava esmatasandi tervisekeskuse osas. Tervisekeskuse haldamiseks on plaanis luua kolme kohaliku omavalitsuse üksuse ühiselt loodav osaühing. Osaühingu osad planeeritakse jaotada vastavalt tervisekeskuse rajamisse tehtud panuse suurusele proportsionaalselt.