Ravimite kättesaadavuse ümarlaual osalenud ravimihulgimüüjad toetavad tervisevaldkonna ühiseid pingutusi raviminappuse leevendamiseks, samas ei poolda liit lahendusviise, mille tulemusena kannataks tervishoiuteenuse osutamise kvaliteet ja patsiendi heaolu.

Sotsiaalministeeriumi kokku kutsutud ümarlaual nõustusid hulgimüüjad ministriga, et ravimite suurtes tootmisüksustes Hiinas ja Indias tekkivad probleemid mõjutavad kõiki. Ka ravimite puuduse põhjuste väljaselgitamiseks Euroopa hulgimüüjate poolt korraldatud uuringu kohaselt on peaaegu kõik neist otseselt või kaudselt seotud ravimite tootmisega seotud probleemistikuga. Ravimipõua käes ägab kahjuks tõepoolest terve Euroopa, leidsid hulgimüüjad ja kinnitasid, et pingutavad iga päev selle nimel, et mitte keegi ei jääks vajalikust ravimist ilma. Reaalsus aga on, et Eestisse saab tuua vaid seda ravimit, mis päriselt ka kusagil olemas on.

Kui terves maailmas on vajalik ravim puudu, siis peitub selle häda leevendus alternatiivse asendusravimi otsimises, keerulisemal juhul patsiendi ja arsti koostöös raviplaani muutmises. Seda probleemi ei aitaks mitte kuidagi ületada ravimite Eestisse toojate hulga laiendamine ja haiglatele ravimite sisseveoõiguse andmine. Uued kohustused haiglatel hoopis suurendaks nende kulutusi. Samuti sunniks haiglaid tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud raha arvel patsientide abistamise asemel tegelema neile tundmatus valdkonnas. 

Seepärast kutsuvad hulgimüüjad üles valima probleemide leevendamiseks praktilisi ning tõenduspõhiselt jõukohaseid ja mõjusaid viise, mis tõepoolest häda vastu ka aitaks. Ka siin kehtib hulgimüüjate kinnitusel vana tõdemus, et ravim ei tohi olla hullem kui haigus ise – abitegevus ei tohi asjatult ja ebamõistlikult koormata ühtegi osapoolt, olgu selleks siis haiglad, tänased ravimite maaletoojad, arstid, apteekrid või riik ise.

Teaduste Akadeemia teatas, et 9. jaanuaril suri akadeemik Ilmar Koppel.

Ilmar Koppel sündis 16. jaanuaril 1940. aastal Võrus. 1958. aastal lõpetas ta Puurmanni keskkooli esimese lennu ning astus Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonda. Ülikooli lõpetas ta 1963. aastal orgaanilise keemia alal, millele järgnes aspirantuur orgaanilise keemia kateedri juures.

1969. aastal kaitses Ilmar Koppel kandidaaditöö "Solvendiefektide mõju tertsiaarse butüülkloriidi solvolüüsi kineetikale ja mehhanismile". Doktoritöö kaitses ta 1986. aastal Moskvas NSVL TA Semjonovi-nimelises keemilise füüsika instituudis teemal "Struktuuri mõju orgaaniliste ühendite prootonafiinsustele ja ionisatsioonipotentsiaalidele".

Professorikutse omistati Ilmar Koppelile 1990. aastal ning 1993. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Ilmar Koppeli tegevus on läbi aegade olnud seotud Tartu Ülikooliga, kus ta aastatel 1967–2005 töötas vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja keemilise füüsika instituudi juhataja ning analüütilise keemia professorina. Aastatel 2005–2008 oli Ilmar Koppel Tartu ülikooli uurija-professor ja aastatel 2008-2015 Tartu ülikooli keemia instituudi teadusdirektor ning kuni aastani 2018 füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteadur. Alates 2008. aastast oli Ilmar Koppel Tartu ülikooli emeriitprofessor.

Ilmar Koppeli interdistsiplinaarne teadustöö valdkond ulatub superhapete ja -aluste disainist ja uurimisest neutriinofüüsikani, lahustes toimuvatest protsessidest ja nendega kaasnevatest keskkonna- (lahusti) efektidest gaasifaasis kõrgvaakumis kulgevate reaktsioonideni, sügavatest üldistustest ning keemia raudvarasse pürgivatest alusuuringutest kõrgtehnoloogilist rakendust tõotavate töödeni. Ilmar Koppel oli paljude rahvusvaheliste konverentside korralduskomitee liige ja Eesti esindaja mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides, mitme rahvusvahelise ja riikliku teadusprojekti vastutav täitja ning koordinaator.

Aastatel 2004-2014 oli ta TA bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja. Ta on avaldanud üle 300 teaduspublikatsiooni, sh viis monograafiat, olles üks enim tsiteeritud Eesti teadlasi, olnud juhendajaks enam kui 30-le edukalt kaitstud doktori- ja magistritööle. Kahel korral on akadeemik Koppeli teadustööd tunnustatud riigi teaduspreemiaga (1998, 2005). 2006. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2007 nimetati Tallinna tehnikaülikooli audoktoriks ning 2010 pälvis ta Eesti TA W. Ostwaldi medali.

Professor Koppeli ärasaatmine toimub Tartu Ülikooli aulas 18. jaanuaril kell 11.