EESTI ELU

Eesti sealiha hind tõusis möödunud aastal 10 protsenti

BNS 31 Jaanuar 2020 Comments ()

Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10 protsenti, veiseliha hind aga langes 6 protsenti.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind, selgub statistikaameti blogist.

Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2018. aastal.

Seevastu veiseliha hind hoopis langes – aasta peale kokku 6 protsenti ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14 protsenti rohkem kui aasta varem.

Detsembris tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 45 800 siga, mida oli 2 protsenti rohkem kui 2018. aasta detsembris, selgub statistikaameti andmetest.

Tapetud sigadelt saadi detsembris kokku 3658 tonni liha, mida oli 1,7 protsenti enam kui aasta varem.

Veiseid tapeti detsembris 2500 ehk 3,8 protsenti vähem kui 2018. aasta samal kuul. Seejuures tapeti vasikaid detsembris 200, noorloomi 100, lehmmullikaid 300, lehmi 1400 ning pulle ja härgi 500.

Tapetud veised andsid kokku 638 tonni liha, mida oli tunamulluse detsembriga võrreldes 0,8 protsenti vähem. Vasikatelt tuli liha 9 tonni, noorloomadelt 17 tonni, lehmmullikatelt 87 tonni, lehmadelt 381 tonni ning pullidelt ja härgadelt 144 tonni.

Detsembris tapeti ka 1000 lammast, mida oli 11,1 protsenti vähem kui mullu. Liha saadi tapetud isenditelt kokku 20 tonni, mida oli 17,6 protsendi võrra tunamullusest tasemest vähem.

2019. aastal tapeti kokku 558 000 siga, mida oli tunamullusega võrreldes 3,8 protsenti rohkem. Veiseid tapeti 34 300 ehk 1,7 protsenti vähem kui tunamullu. Tapetud lammaste arv püsis mullu 9300 isendi tasemel.

Tapetud loomade hulgas kajastuvad ka teenustööna tapetud loomad.

Hiina uue koroonaviiruse ohvrite arv tõusis 213-ni

BNS 31 Jaanuar 2020 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Pixabay

Hiina uue koroonaviiruse ohvrite arv tõusis 213-ni, kui Hubei provintsi tervishoiuametnikud teatasid reedel 42 uuest surmajuhtumist.

Keskvalitsuse teatel suri veel üks inimene mujal Hiinas.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas neljapäeval, et määratles Hiina koroonaviiruse haiguspuhangu rahvusvaheliseks terviseohuks.

Uusi nakatumisi on Hubeis ööpäevaga tuvastatud rohkem kui 1220 ja kogu riigis kokku 1982.

Hongkongis ilmuva ajalehe South China Morning Post andmetel on Hiinas viirusesse nakatunud vähemalt 9350 inimest.

Hubei provintsis asuvast Wuhanist 31. detsembril leitud uus koroonaviirus 2019-nCoV levib jätkuvalt nii kodu- kui välismaal ning mitu riiki on oma kodanikud Hiinast evakueerinud.

Reedel lõpetab kõrgkooli 332 õde

BNS 31 Jaanuar 2020 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis reedel toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti - kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde.

„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseiva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Arstide arv on Eestis 3,5 arsti 1000 inimese kohta ehk see on ligilähedane Euroopa Liidu riikide keskmisega, kus on 3,6 arsti 1000 inimese kohta. Samas õdesid on Eestis 6,2 õde 1000 inimese kohta ehk oluliselt vähem kui EL-is keskmiselt, kus on 8,5 õde 1000 elaniku kohta. Rahvastiku tervise arengukavas on seatud sihiks õdede suhtarvu kasvatamine üheksa õeni 1000 inimese kohta.

2016. aasta lõpus sõlmitud konsensusleppe alusel on õdede ja ämmaemandate õppekohtade arvu aasta-aastalt suurendatud. 2019. aastal astus õe põhiõppesse 508 tulevast õde, mis on ligi 40 protsenti enam kuni neli aastat varem.

Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannuse sõnul on õdede puuduse leevendamiseks vaja veelgi suurendada koolitusmahte, mida praegu piirab nii kõrgkoolide vähene rahastamine kui ka praktikajuhendajate tasustamata jätmine. „Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid. Mida rohkem on õdesid, seda tervemad on meie inimesed,“ lisas Anneli Kannus.

Esmakordselt Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide ajaloos saab lõpudiplomi 97 terviseteaduse magistriõppekava lõpetajat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preedeni sõnul on esimene lend magistriõppe vilistlasi kõrgkooli jaoks kahtlemata ajalooline sündmus. „Esimesed terviseteaduse magistrid annavad oma lõputöö ühe osana tehtud arendusprojektidega panuse reaalsete probleemide lahendamisele tervishoius ja seega ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles Ulla Preeden.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernitsa sõnul on tee tervishoiukõrgkoolide magistriteni on olnud pikk ja väldanud aastaid. „Loodame nüüd, et kauaoodatud eriõed saavad tööturul väärilise tähelepanu. Elanikkonna vananedes vajadus meie tervishoiukõrgkoolide tervishoiuspetsialistide järele üha kasvab,” ütles Ülle Ernits.

Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel tähistatakse 2020. aastal rahvusvahelist õdede ja ämmaemandate aastat, et pöörata tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisele rollile tervishoius ja nende puudusele kogu maailmas.