Jaanuaris jõustus kohtuotsus, mille järgi peab justiitsministeerium maksma 5000 eurot hüvitiseks isale, kes pole mitu aastat saanud oma lapsega kohtuda, kuigi kohus oli kehtestanud isa ja poja kohtumise korra, kirjutab Postimees.

Tegemist on juba teise samalaadse juhtumiga. 2014. aasta lõpus mõistis Tallinna halduskohus riigivastutuse seaduse alusel justiitsministeeriumilt isale hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik ei suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist ja võimaldada tal pojaga kohtuda. Nüüd mõisteti uus hüvitis isale välja samadel alustel.

Kuigi Tallinna ringkonnakohus pani isa ja lahus elava lapse suhtluskorra paika 2015. aasta novembris, keeldus ema seda täitmast ja kohus algatas lepitusmenetluse. Pool aastat hiljem oli lepitusmenetlus ebaõnnestunud ja kohus kohustas ema lubama isal lapsega kohtuda. Kohus määras ka sunniraha, kui ema isal last näha ei lase, kuid sellest abi polnud – isa kohtus lapsega viimati aprillis 2016.

Isa esitas 2018. aasta mais Tallinna halduskohtule kaebuse, nõudes riigilt 5000 eurot mittevaralise kahju hüvituseks. Isa leidis, et kahju tekitas talle Eesti Vabariik, kes ei suuda tagada kohtuotsuste täitmist. Halduskohus jättis mullu juulis kaebuse rahuldamata, leides, et isa ei ole kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi, et lapsega kohtuda. Isa kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis andis mullu detsembris õiguse talle.

Ringkonnakohus märkis, et lapse ja vanemate suhetes mängib aeg sageli otsustavat rolli. «Aja möödumine võib omada pöördumatut mõju lapse ja temaga mitte koos elava vanema suhetele,» leidis kohus.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Andra Olmi sõnul algatas ministeerium eelmisel aastal suhtluskorra reeglite muutmise väljatöötamiskavatsuse, praegu on koostamisel eelnõu. «Tuleb aga silmas pidada, et kõiki suhtlusõiguse probleeme pole võimalik seadusega lahendada. Perekonnaõiguslikud vaidlused on väga emotsionaalsed, eriti kui need puudutavad lapsi. Kui üks vanem suhtluskorda ei täida ja teisel vanemal lapsega suhelda ei võimalda, on riigil väga keeruline suhtlust tagada, nii et laps kannatada ei saaks. Lapse huvid on aga esmased,» ütles Olm.

Ta osutas, et esimese astme kohus isa kaebust ei rahuldanud, kuna ema ja isa suhete halvenemises on osa ka viimasel. Näiteks on lapse ema pöördunud perevägivalla tõttu ohvriabisse. «Lepituse otsimine eeldab ka isalt mingisugustki püüdu, kuid seda kohtumaterjalidest ei nähtu,» märkis ta.

Nõuniku andmetel on mees olnud agressiivne ka oma varasema elukaaslase ja lapse ema vastu.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid, lõplikuks teraviljasaagiks  kujunes 1 625 000 tonni.

Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni, teatas statistikaamet.

Pärast mitut ebasoodsat aastat oli eelmise aasta teraviljasaak 77 protsenti suurem kui 2018. aastal ja 6 protsentiparem kui 2015. aastal, kui ilm samuti põllumehi hoidis. Teraviljasaagist moodustas 847 000 tonni nisu, 523 000 tonni oder ja 119 000 tonni rukis. Hektari kohta saadi 4,5 tonni teravilja, mis on senini suurim teraviljasaagikus.

Rekordsaagi tulemusse andis panuse viimase veerandsaja aasta suurim teravilja kasvupind 364 000 hektarit. Esimest korda moodustas teravilja kasvupinnast peaaegu poole ja saagist enam kui poole taliteravili, mille keskmine hektarisaak oli märkimisväärne 5,3 tonni. Suviteraviljade saagikus jäi 3,7 tonniga aga oluliselt tagasihoidlikumaks.

Maakonniti lõi teraviljasaak rekordeid enam kui pooltes maakondades. Keskmine saagikus varieerus 3,2 tonnist Ida-Virumaal ja 3,4 tonnist Hiiumaal kuni 5,3 tonnini Jõgevamaal, seejuures oli nii Hiiumaa kui ka Jõgevamaa tulemus kõigi aegade parim.

Pinna ja saagikuse arvestuses kujunes suuremaks kui kunagi varem ka kaunviljade ning talirapsi kogusaak, mis oli vastavalt 111 000 ja 148 000 tonni. Kaunvilja kasvupind oli 43 000 hektarit ja see on nagu rapsi ja rüpsi kasvupind viimasel kahel aastal vähenenud.

Talirapsi ja -rüpsi kasvupind aga on suurenenud 51 000 hektarini ning see moodustas rapsi ja rüpsi kogupinnast juba 71 protsenti. Kaunviljade ega talirapsi hektarisaak siiski ei ületanud 2015. aasta suurepärast taset, see oli vastavalt 2,6 ja 2,9 tonni.

Enamiku põllukultuuridega sarnaselt oli aasta soodne ka kartulile ja avamaaköögiviljale. Kartuli kasvupind, mis oli kaua vähenenud, suurenes 5300 hektarile ja keskmiseks hektarisaagiks kujunes rekordiline 22,6 tonni. Senini parim saagikus on olnud 2015. aastal, kui korjati 20,1 tonni kartuleid. Kartulitoodang elaniku kohta oli 91 kilogrammi, mis tähendab Eestis kasvatatud kartulisaaki jagatuna rahvaarvuga.

Konkurentsitult suurimad kartulikasvatajad olid Tartu-, Viljandi-, Võru- ja Harjumaa. Avamaaköögivilja kasvupind on küll viimasel kahel aastal vähenenud, kuid hektarisaak 24,8 tonni oli viimase kaheksa aasta suurim.