Alates 2024. aastast peab kõikidel plastist joogipudelitel olema kork, mis jääb pärast avamist pudeli külge, nii näeb ette eurodirektiiv, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Joogitootjatel tuleb seetõttu osta uued tootmisliinid ning see võib kergitada ka toodete hindu.

Europa Liidu direktiivis nenditakse, et kõige rohkem reostavad randu ühekordsete joogipakendite korgid ja kaaned. Selle probleemi lahenduseks on pakutud, et "plastist valmistatud korgid ja kaaned võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge".

Eestis toodavad plastpudeleid enamasti suured jookide tootjad, kelle juures pudelisse villivad ka väiksemad jookide valmistajad.

"See toob kõigile tootjatele kaasa muret, sest tuleb ju oma olemasolevad seadmed selleks ettenähtud ajaks välja vahetada. Need kulud on suhteliselt suured, mis tuleb teha ja see tuleb kellelgi lõpuks kinni maksta. Üks asi on see, et ümberseadistada, aga suure tõenäosusega muutuvad olemaolevad korkimismasinad kasutuskõlbmatuks Euroopa Liidus ja sellisel juhul peab üritama need kuskile maha müüa," lausus Värska Vesi juht Urmas Jõgeva.

Tema hinnangul pole ka erilist keskkonnasäästu, sest kui tootjad on üritanud plasti vähendada, siis nüüd läheks keerukama korgi võrra jällegi pudel raskemaks.

"Põhimõtteliselt peab pudelikork jääma kinnitatuks ka peale seda, kui te olete pudeli avanud ehk puudub võimalus korki kuidagi maha visata ja sellega loodust prügistada," rääkis Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.

"Sellised tehnoloogiad ilmselt on olemas, aga praegu Eestis mul ei tule kohe meelde, et kellelgi veel oleks. Kindlasti nõuab see lisavahendeid ja lisarahastamist ettevõtte poolt ja tõstab tõenäoliselt toodete hindu," lisas ta.

Potisepa sõnul on toiduliit üritanud keskkonnaministeeriumile selgitada, et ehk on ka palju otstarbekamaid võimalusi, kuidas reostust vähendada. Tema sõnul on täiendav surve pandud tootajatele, justnagu oleksid nemad süüdi selles, et puldelikork jõuab lõpuks merre.

Kuna tootmise ümberseadistamine on keeruline, antigi tootjatele lisaega, sest ühekordse plasti direktiiv hakkab kehtima juba 2021. aastal.

"Kui direktiivi läbi räägiti, siis toodi ka erinevaid numbreid välja. Ka Eestis on meie tootjad teinud teatud arvutusi ja kulud jäävad miljonitesse. Ja miks just pikk aeg, sest teatud investeeringuid tuleks nii või naa teha. On analüüsitud, et selline meede on mõislikum kui see, et üldse pudelid ära keeleta," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Kaupluse turvamehe mõrva eest eluaegse vanglakaristuse saanud eestlane vabanes üheksa aastat tagasi vanglast tingimusel, et ta enam kunagi Saksamaale tagasi ei tule, kuid Saksa politsei pidas kolmapäeval ta rutiinse kontrolli käigus kinni ja nüüd peab mees eluks ajaks vangi minema, vahendab Postimees.

Eluaegsest vangistusest vabastatud Eduard ei suutnud seda tingimust aga täita ja ta tegi kolmapäeval saatusliku vea, üritades uuesti Saksamaale tulla. Politseinikud pidasid ta kolmapäeva hommikul Poolast tulnud reisibussis kinni. 52-aastane mees toimetati esialgu Frankfurt am Oderi arestimajja, kust ta viidi edasi Berliini vanglasse.

Kuna Eduard oli vabastatud tingimisi eluaegsest vangistusest ja ta rikkus oma vabastamise nõudeid, jõustus taas tema suhtes kehtestatud eluaegne vanglakaristus.

Eduard sooritas raske kuriteo 1990. aastate lõpus Berliinis, kus ta illegaalselt elas. 27. juulil 1999 läks mees Köpenicker Bahnhofstrassel kauplusesse, kirjutab uudisteportaal RBB.

Kassas tasu ta ühe paki pesuvahendi eest, samas oli ta pistnud põue kilekotti pakituna kuus paari naiste sukkpükse, mida ta üritas varastada. Varastatud kauba väärtus oli 23 marka ja 94 penni ehk 12 eurot ja 24 senti.

Poe turvamees Mirko märkas varguskatset ning ta kutsus Eduardi kaupluse taharuumi. Kui turvamees hakkas politseisse helistama, haaras Eduard põuest Makarovi püstoli, mille ta oli endal illegaalselt hankinud ja hakkas tulistama. Esimene lask tabas kappi ja teine 36-aastast pereisa Mirkot, kes suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Eduard jooksis sündmuskohalt minema, kuid kaua ei saanud ta vabadust nautida. Kuus päeva hiljem, 2. augustil sai politsei teate, et tagaotsitavaks kuulutatud Eduardi on nähtud Berliini Charlottenburgi linnaosas, kus ta tuba üüris. Politsei eriüksus tungis korterisse ja võttis mehe kinni.

Eduard tunnistas oma teo üles ja 2000. aasta alguses mõistis kohus talle mõrva eest eluaegse vanglakaristuse. Kümme aastat hiljem, 2010. Aastal otsustas kohus mehe tingimisi vabastada ja ta Saksamaalt välja saata. Vabanemise tingimus oli, et ta ei tule enam kunagi Saksamaale tagasi. Eduard vabanes vanglast 1. juunil 2010.

Mees ei suutnud ennast siiski Saksamaalt eemal hoida ja see sai talle sellel nädalal saatuslikuks. Politsei korraldas kolmapäeval, 20. novembril Poola piiri lähedal Frankfurt am Oderis reidi ja kontrollis Poolast saabunud inimeste dokumente. Eduard jäi korrakaitsjatele vahele Poolast tulnud liinibussis.

Praegu kannab mees jälle Berliini vanglas eluaegset vanglakaristust. Saksa prokuratuuri pressiesindaja sõnul saabub Eduardile võimalus taas tingimisi vanglast vabastamist taotleda 15 aasta pärast.

Prokuratuur ei välista, et Eduard on vahepeal veelgi Saksamaal käinud, kuna Schengeni viisarummis piiriületusel dokumente ei kontrollita.

Brandenburgi liidumaa uudisteportaal MOZ teatas eile ekslikult, et piiril kinni peetud mees on mõrva pärast tagaotsitav Eestis. Nii see siiski ei ole.