EESTI ELU

Mullu jäi Eesti teedel auto alla ligi 5000 metskitse

FOTO: Aigar Nagel

Mullu juhtus Eesti teedel rekordiliselt palju liiklusõnnetusi metskitsedega, ligi 5000 õnnetust on mullusest kümnendiku suurem.

Enim kokkupõrkeid loomadega on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul, edastas Eesti Jahimeeste Selts. Harjumaal jäi mullu auto alla 902, Tartumaal 646, Pärnumaa 464, Põlvamaa 339 ning Viljandimaal 306 metskitse.

Kokku oli mullu 4885 liiklusõnnetust metskitsedega.

EJS-i ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. „Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel,“ ütles Salmu. „Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus."

Tunamullu oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408 ning aastal 2017 oli juhtumeid 2916.

Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit. „Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,“ ütles Korts. „Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada."

Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219 neist 27 raudteel. Lisaks said põdrad 18 korral viga, kuid loomad jooksid metsa. Huntidega toimus kolm, hirvede ja karuga 10 ning ilvesega kuus liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust.

80 aastat Eesti külmarekordist

17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti vast kõige kuulsam ilmarekord -43,5 °C

Petseri politseiplatsil olevat pesakondade kaupa külmunud vareseid ning põldpüüsid. Ka käinud palju inimesi arstide juures abi saamas külmunud kõrvade, nina või teiste kehaosade vastu. Pärnu lahel olevat sajal kaluril ninad ja kõrvad ära külmunud.

Pildil on Jõgeva ilmajaama vaatluste päevik. Sealt on näha, et järgmistel päevadel hakkas kõva pakane tasapisi taanduma.

Lähemalt saab külmarekordi sünnist ja sekeldustest erinevate mõõtmisvahenditega lugeda ilmateenistuse veebilehelt:

Aastalõpusaadetised on Eestisse jõudmas

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Omniva teatel on viimastel päevadel Eestisse jõudnud suur hulk jõuluperioodil ja aasta lõpus rahvusvahelises pakivoos kuhjunud saadetisi, päevas jõuab Eestisse ligikaudu 30 000-40 000 eelkõige Hiina päritolu saadetist. 

Omniva operatsioonide juhi Kristi Undi sõnul on tegemist juba regulaarseks kujuneva nähtusega, mis esines ka möödunud aastal. "Kuna detsember on kõrghooaeg kogu maailma logistikavaldkonna jaoks, siis tekivad suurte mahtude tõttu rahvusvahelises pakivoos pudelikaelad, mis sageli lahenevad alles jaanuaris," ütles Unt pressiteates.

Juba Eestisse jõudnud saadetised jõuavad saajateni ilma suurema viivituseta. "Kui tavapäraselt kulub Eestisse jõudnud saadetise kohaletoimetamiseks päev või paar, siis äsja saabunud suured kaubavood võivad seda mõne päeva võrra pikeneda," ütles Unt.

Undi sõnul ei saa välistada, et mõned Eestisse jõudvad saadetised on oma kahekuuse maksimaalse tarnetähtaja juba ületanud ning võib-olla juba kaupmehe poolt saajatele hüvitatud. "Olenemata sellest, kas kaup on saajale juba hüvitatud või ei, toimetame me meieni jõudnud saadetised siiski tellijateni nii kiiresti kui võimalik," lisas Unt.

"Nende saadetiste osas, mis veel Eestisse jõudnud pole, ei oska me infot jagada. Seetõttu on kliendil kõige targem varuda kannatust ning oma saadetise infot jälgida Omniva kodulehe saadetise otsingus. Kahjuks ei ole ka meie klienditeenindusel alles teel olevate saadetiste kohta täpsemat infot jagada," märkis ta.

Möödunud aasta pakisaatmise kõrgperiood möödus Omniva jaoks probleemideta. "Pakke oli küll rekordiliselt palju, aga ajakohase planeerimise ning põhjaliku ettevalmistuse tõttu saime jõulumahtudega väga hästi hakkama," ütles Unt, kelle sõnul jõudsid kõik õigeaegselt ja korrektselt teele pandud pakid ka jõulude eel saajateni.

Kokku toimetas Omniva detsembrikuus klientideni üle 1,5 miljoni paki. Enim pakke toimetati klientideni jõulueelsel nädalal ning pakiautomaatide vahendusel, mida täideti ja tühjendati mitmeid kordi päevas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD