EESTI ELU

Pühapäeval tähistab maailm enneaegse sünni päeva

Pühapäeval tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva, et juhtida tähelepanu enneaegse sünniga seotud teemadele.

Enneaegsetele lastele ja nende peredele avaldab toetust 40 organisatsiooni üle Eesti, värvides fassaadid valgusega sirelilillaks. 

Ülemaailmse enneaegse sünni päeva eesmärk on teavitada ühiskonda enneaegse sünnituse ja sünniga seotud teemadest, sest igal aastal sünnib maailmas enne oodatud aega 15 miljonit last ehk rohkem kui üks kümnest beebist on enneaegne. Eestis sünnib igal aastal ligikaudu 800 enneaegset last, kes veedavad oma esimesed elupäevad, nädalad ja vahel isegi kuud haiglas.

Sellel aastal avaldavad enneaegsetele lastele ja nende peredele toetust 40 asutust üle Eesti. 17. novembril värvuvad sirelilillaks haiglad, kirikud, teatrid, ostukeskused, Tallinna Teletorn ja paljud teisedki hooned. Sel aastal on lubanud kaasa lüüa ka Tallinna Linnavolikogu, toetusvärvides valgustatakse Vabaduse Väljak.

"Kui naine jääb lapseootele, on tal ettekujutus imelisest üheksast raseduskuust ja pilt sellest, kuidas laps kohe peale sündi tema rinnale pannakse. Lapse enneaegne sünd aga purustab selle unistuse ja paiskab perekonna keset teadmatust. Sel erakorralisel ajal vajavad enneaegse lapse vanemad mõistmist ja toetust," ütles Kristel Kukk, MTÜ Enneaegsed lapsed juhatuse esimees. Tema sõnul on lapse enneaegne sünd enamasti ootamatu, võib osaks saada igale perele ja sellest taastumine võib olla keeruline nii lapsele kui vanematele. Vanemad kogevad lapse haiglas viibimise ajal väga erinevaid tundeid, sealhulgas süütunne, stress, häbi ja ärevus.

Enneaegse sünni sümbol on sirelililla värv, mis tähistab õrnust ning erakordsust. Üheks populaarseks teavituse ja toetuse avaldamise viisiks on sirelililla värvuse kasutamine oma hoone või muu objekti valgustamisel. Euroopa enneaegsete laste vanemate organisatsioonide koostööst alguse saanud traditsioon on levinud üle maailma alates 2008. aastast ja Eesti osaleb antud aktsioonis sel aastal juba seitsmendat korda.

Igal aastal on sellel päeval ka oma juhtmõte. 2019. aasta enneaegse sünni päeva ülemaailmne moto on: "Sündinud liiga vara: õige hooldus, õigel ajal, õiges kohas".

Nimekirja lilladest hoonetest leiab aadressilt: https://enneaegsedlapsed.ee/sirelilillad-asutused-2019/

MTÜ Enneaegsed lapsed loodi enneaegsete laste vanemate poolt 2013. aastal eesmärgiga toetada enneaegseid lapsi, nende vanemaid ning lähedasi.

Jahimehed on tänavu lasknud 3450 põtra ja 13 912 metskitse

FOTOD: Aigar Nagel

Jahimehed on novembri alguse seisuga küttinud Eestis 3450 põtra ja 13 912 metskitse, mis on vastavalt 55 ja 44 protsenti põtrade ja kitsede tänavuse hooaja küttimismahust.

"Kitsi on tänavu poole jahihooaja jooksul kütitud samas suurusjärgus mis 2017. jahiaastal, mil lasti kokku 15 807 metskitse,” ütles reedel BNS-ile Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse liige Priit Vahtramäe. ”Samuti on põtrade küttimine sujunud plaanipäraselt." 

Käimasoleval hooajal peaksid jahimehed laskma 6271 põtra ja 31 619 metskitse.

Metskitse populatsioon on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Suurenenud on nii liiklusõnnetuste kui ka metsakahjude arv  Seetõttu soovivad nii teadlased kui maakondlikud jahindusnõukogud, et jahimehed võtaksid arvukuse reguleerimist tõsiselt, teatas selts.

Eestis tohib põtru küttida 15. septembrist 15. detsembrini ja metskitsi septembri algusest detsembri lõpuni.

Eelnevatel aastatel said jahimehed küttimisandmete kokkuvõtte alles pärast jahihooaega, jaanipäeva paiku, mil valmis ulukiseire aruanne, teatas EJS. Praegu arendatav jahinduse infosüsteem Jahis hõlbustab tunduvalt koondandmete kättesaamist. Praegu on  andmete töötlusel veel palju käsitsi tööd, aga seltsi juhatus loodab mõne aasta jooksul täielikult üle minna elektroonsele andmete kogumisele ja töötlusele.

Keskmine pension oli kolmandas kvartalis 471,4 eurot

Keskmine pension kasvas tänavu kolmandas kvartalis aastaga ligi 11 protsenti 471,4 euroni.

Teises kvartalis oli keskmine pension 468,8 eurot ehk kasv oli kvartalivõrdluses 0,6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest. 

Keskmine vanaduspension oli kolmandas kvartalis 486,6 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vanaduspension 0,4 protsendi võrra ning aastavõrdluses 8,7 protsenti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD