Põhipalkasid plaanib lähema kuue kuu jooksul tõsta 43 protsenti tööandjatest ning 22 protsenti ei ole veel palgatõusu üle otsustanud, kavandatud palgakasv jääb seejuures enamasti 5–6 protsendi piiresse, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus tööandjate küsitlusest.

Palgatõusu eestvedajad on eelkõige suuremad tööandjad. Kui üle 100 töötajaga organisatsioonidest kavatsevad põhipalkasid tõsta üle pooled, siis alla 15 töötajaga organisatsioonidest vähem kui kolmandik. Põhipalkasid kavatsevad tõsta nii need organisatsioonid, kus põhipalga tase on konkurentidega võrreldes madalam, aga ka keskmise ja kõrgema palgatasemega tööandjad, ilmnes uuringust. 

Enamik uuringus osalenud panganduse ja kindlustuse valdkonna ettevõtetest kavatseb palkasid tõsta. Rohkem on palgatõusu plaanivaid organisatsioone ka hariduse ning elektri-, gaasi- ja veevarustuse tegevusaladel, kus palkasid mõjutavad kollektiivlepingud. Tööstusettevõtetest plaanivad pooled ja kaubandusettevõtetest enam kui kolmandik ehk 38 protsenti põhipalkade tõstmist.

Põhipalkade tõstmist planeerivatest tööandjatest rohkem kui pooled tõstavad kõigi töötajate palkasid, ülejäänud tõstavad palka osades töötajate gruppides. Sagedamini jääb kõiki töötajaid puudutav palgakasv 5–6 protsendi piiresse.

"Varasemad küsitlused on näidanud, et enamik tööandjatest, kes veel ei tea, kas põhipalgad muutuvad, tõstavad siiski poole aasta jooksul palkasid," kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. Tema sõnul kujuneb tavaliselt tegelik palgatõus planeeritust suuremaks, kuna töötajate liikumisest ja individuaalsetest kokkulepetest tulenevat tõusu on keeruline ette näha.

Ühtlasi on ka lisatasude osatähtsus töötasus kasvanud ja soodustuste paketid on muutunud mitmekesisemaks ning kallimaks. Üle pooltes organisatsioonides, kus makstakse töötajatele lisatasusid, on viimase kahe aasta jooksul lisatasude süsteeme muudetud. Selle tulemusena on lisatasude osatähtsus töötasus paljudes organisatsioonides suurenenud ning ka töötasud tervikuna kasvanud.

Soodustuste pakette on viimase kahe aasta jooksul muudetud samuti üle pooltes organisatsioonides, kus soodustusi pakutakse. Muudatuste tulemusena on suurenenud pakutavate soodustuste hulk ja töötajate valikuvõimalused nende kasutamisel. Samuti selgub uuringust, et kasvanud on tööandjate kulutused soodustuste pakettidele.

"Uute töötajate ligimeelitamisel on lisaks palgale järjest olulisemaks saanud erinevad soodustused ja hüved, mida töötajatele pakutakse," märkis tööportaali CVKeskus turundusjuht Henry Auväärt.

"Kuna mitmed soodustused on muutunud elementaarseks, on eristumine hüvede pakkumisel üha keerulisem. Näiteks ei tasu oodata, et töötajad liituvad ettevõttega, kuna seal pakutakse tasuta joogivett, kohvi ja teed. Need on tänapäeval elementaarsed töötingimused ja ei kõla enam niivõrd atraktiivselt. Samas nende puudumine tekitaks töötajates rahulolematust. Töötajad eeldavad ka kaasaegset ja mõnusat keskkonda, kus on hea töötada, aga ka lõõgastuda," selgitas ta. 

Auväärt lisas, et uute töötajate meelitamisel on tähtsateks teguriteks muutunud paindlik töökorraldus ja juhtimiskvaliteet. "Vähenemas on tööaja kontrollimise tähtsus ehk kaheksatunnised tööpäevad kontoris. Üha rohkem oodatakse vabadust ise korraldada oma tööaega ja -kohta. Kindlasti ei tasu eirata ka uue põlvkonna ootusi tööandja väärtustele ja eesmärgile. Mida vastutustundlikumalt tööandja tegutseb, seda suuremad võimalused on tal värvata uue põlvkonna talente," rääkis ta, 

Tööportaal CVKeskus.ee ja sõltumatu uuringute agentuur Palgainfo Agentuur viivad kaks kord aastas läbi ühist tööandjate uuringut. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtjate hinnangud tööturu olukorrale ning toimunud ja plaanitavad palkade muutused. Tööandjate küsitlusele vastas 562 organisatsiooni esindajat, kes annavad tööd umbes 75 000 töötajale.

Novembris jätkub uuring organisatsioonide põhjaliku töötasude uuringu ja suuremahulise töötajate küsitlusega, mille fookuses on tulemustasud ja soodustused ning töötajate ootused tööandjatele.

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühm kohtus täna päästeameti ja Elektrilevi esindajatega, et saada ülevaade lõuna regiooni räsinud tormi tagajärgedest ja selgitada, milliseid puudusi sellega seoses esines.

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma esimehe Anneli Oti sõnul andis torm  hea õppetunni, kuidas tulevastes kriisiolukordades paremini toime tulla. "Sellist tormi pole Kagu-Eestis nähtud aastaid ning kuna valmisolekut polnud, halvas see piirkonna juba esimestel tundidel. Paljudel omavalitsustel on kriisiplaanid  küll olemas, aga kui mobiilside puudub ja infot edastada ei saa, on need kasutud," ütles Anneli Ott. "Kahtlemata andsid ametkonnad ja kohalikud inimesed oma parima, kuid kindlasti on vaja parandada nii reageerimisvõimet kui ka rollide jaotust, et tulevikus selliseid olukordi paremini koordineerida."

"Kagu-Eesti juhtum näitas ilmekalt, et kriisi lahendamiseks puudus keskne koordinaator, kes oleks hinnanud riske ja nende ulatust. Üks ettepanek on see, et seda rolli võiks kanda Päästeamet, kes tagaks inimestele ja omavalitsustele parema valmisoleku sellisteks kriisideks ja koordineeriks asutustevahelist koostööd kriisiolukordade lahendamisel. Vastutus oma ülesannete täitmise eest jääks igale ametkonnale," ütles kohtumisel päästeameti juht Kuno Tammearu.

"Harukordne torm on ühtlasi ka ääretult väärtuslik õppekoht. Elektrilevil on aastakümnete pikkused kogemused ulatuslike tormikahjude likvideerimisel elektrivõrgus. Enne tormi tegime kriisiõppusi, leppisime kohalike omavalitsustega kokku prioriteetseid objekte, kuid saime tõestust, et lahing on parim treening, mis aitab meelde tuletada, et katkematu elektriühendus ei ole kunagi enesestmõistetav," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend. "Mul on hea meel, et me oluliste osapooltega koos täna tormist järeldusi teeme. Taolisteks äärmuslikeks sündmusteks valmisolek tähendab pidevat eesmärgipärast koostööd."

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma järgmine kohtumine on 11. detsembril majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasaga.