Eesti esimese rahvusatlase eel ilmus Maa-ametil veebiväljaanne „Eesti ala jõudmine kaardile“. Ülevaade võtab kokku mitusada aastat hõlmava loo Eesti ala kujunemisest kaardipildil. Väljaande teevad eriti huvitavaks rohked pildid vanadest kaardifragmentidest.
Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles, et Eesti täpne asukoht maailmakaardil on enesestmõistetav, kuid see pole alati nii olnud. Eesti ala kaardipilt sarnanes üha rohkem tegelikuga 17. sajandi lõpuks. Suure tõuke kaartide täpsusele andis mõõdistamisel põhinev kartograafia, mis Eesti alal sai alguse Rootsi ajal. „Tänaseks on kaartide täpsus kõrge, kuid areng toimub edasi. Nii näiteks on kahemõõtmeliste kaartide kõrval koha sisse võtnud kolmemõõtmelised kaardid ja andmete täpsus peab vastama paljude sihtrühmade, näiteks meresõitjate, maaomanike, kui ka planeerijate, või miks mitte isesõitvate autode nõudmistele,“ ütles Tiits.
Väljaandest saab lugeda, et Läänemere-äärne piirkond oli lõunapoolsele Euroopale veel 16. sajandi alguses üsna tundmatu paikkond, teadmised siinse ala kohta põhinesid antiik- ja keskaegsetel kirjeldustel. Läänemere ida- ja põhjakalda ümber asuvate alade paiknemine - sedagi vaid üksikutel kaartidel - oli reaalsusest väga kaugel.
Kuni 17. sajandini tehti Eesti ala kujutavaid kaarte mujal. 18. sajandil alustasid baltisakslased Eesti ala kaardistamistöid ja kaartide koostamist. Kaardid said üha täpsemaks nii kuju kui ka kohanimede poolest. 19. ja 20. sajandi vahetuseks kinnistus lõplikult eestikeelne maailma- ja kaardipilt.
1940. aastaks oli Eesti Vabariik geodeesias ja kartograafias samal tasemel muu Euroopaga. Nõukogude okupatsiooni mõju meie geodeesiale ja kartograafiale oli laastav, kaarte moonutati teadlikult ja kättesaadavus oli piiratud. 1980ndate teisel poolel võtsime Eesti kaardipildi kujundamise taas enda kätte. Tänaseks on Eesti rahvusvaheliselt arvestatav partner nii kartograafia kui ka geoinfosüsteemide valdkonnas.
Kirja lisas Fra Mauro maailmakaardi koopia aastast 1804 (Briti Raamatukogu). Veneetsia munk Fra Mauro (vend Mauro) koostas maailmakaardi (mappa mundi), mis võttis kokku suurema osa tolleaegseid geograafiaalaseid teadmisi ja sisaldas tuhandeid tekste ning illustratsioone. Kaart valmis umbes 1450. aastal, olles seni ilmunud maailmakaartidest kõige täpsem. 15. sajandi kompassid olid orienteeritud lõuna-põhjasuunas, seega asub lõuna kaardil põhjas.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/05/05/pommiahvardus voru kesklinna kool (3).jpg?width=2023&height=1138)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
