Statistikaamet saatis kolmele ministeeriumile pöördumise, et välja selgitada ekspertide nõudmisel rahva ja eluruumide loenduse programmi lisatud andmete detailsus ning saada ülevaade andmete kasutamise plaanidest.

Valitsuse loenduskomisjon kinnitas 30. oktoobril 2021. aasta loenduse programmi, kuhu teadlaste ettepanekul lisati lisatunnused, nagu näiteks enesehinnang tervise kohta, võõrkeelte oskus, usuline kuuluvus, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, edastas amet. Registritest nende tunnuste kohta andmeid ei saa ja seda infot peab lisaks koguma.

Need tunnused on 2021. aasta loendusprogrammi lisatud ministeeriumi vastava valdkonna ekspertide ettepanekul.

Seetõttu pöördus statistikaamet siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi poole, et teha kindlaks, milline on nende tunnuste puhul ministeeriumile vajalik loendusstatistika detailsus.

„Pöördumise eesmärk on täpsustada mainitud loendusandmete kasutamise plaane ja senist praktikat. Soovime teada, mis on loendustulemuste kasutamise konkreetne eesmärk. Samuti, kus ja milleks on eelmise, 2011. aastal toimunud loenduse samu andmeid kasutatud. Loendusmeetodi valiku ja loenduse eelarve koostamiseks on see meie jaoks hädavajalik,“ selgitas statistikaameti peadirektor Mart Mägi.