Keskerakond ja Reformierakond on riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate järel kampaaniameistritele võlgu sadu tuhandeid eurosid ning r4iigikogu suurimate erakondadega on samas olukorras ka sotsiaaldemokraadid, kellel on peale valimistejärgsete tasumata arvete õlgadel poolemiljoniline pangalaen, kirjutab Postimees. 

Kõige hapum seis on peaministriparteil Keskerakonnal. Selle majandusaasta viimaste näitajate järgi ehk kolmanda kvartali seisuga on erakonna netovara negatiivne 813 000 euroga, enam kui poole aasta pikkused võlad moodustavad sellest 508 000 eurot. Murepilvedele annab hoogu, et Keskerakond sipleb rahahädas juba pikemat aega: aastal 2017 oli miinuseks 240 000, aastal 2018 aga 540 000 eurot. Tõenäoliselt jäädakse miinusesse ka käesoleva majandusaasta lõpuks.

Kui erakonna netovara väärtus on kolm aastat järjest negatiivne, tuleks erakonnal taotleda erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt (ERJK) ettepanekute esitamist majanduslike raskuste ületamiseks ning jätkusuutliku majanduse tagamiseks, kirjutab Postimees. 

«Keskerakonna rahalise seisu pärast ei pea muretsema,» jäi erakonna peasekretär Mihhail Korb siiski optimistlikuks. Korb selgitas, et erakonna suured kulutused on seotud valimiskampaaniatega, alates 2017. aasta kohalikest valimistest. «Üldteada on fakt, et valimisperioodil on reklaamide hinnad märkimisväärselt kõrgemad. Veel oleme pidanud kulutama suuri summasid advokaatidele, kes kaitsevad Keskerakonda kohtus eelmise juhtkonna tekitatud vigade eest,» selgitas Korb.

Ta toonitas, et ettevõtetega on maksete asjus graafik tehtud ja kokkulepped toimivad. Täpsemat kokkulepete sisu Korb ei avaldanud.

ERJK andmetel on Keskerakonna suurim võlausaldaja meediaagentuur Initiative OÜ. Kindel summa, mis erakonda majandusaasta viimases kolmes kuus ees ootab, on peaaegu 350 000 euro suurune riigi toetus. Ülejäänus tuleb lootma jääda lahketele annetajatele ja liikmetasudele.

Suurima opositsioonierakonna Reformierakonna viimane majandusseis näitab miinust üle 612 000 euro jagu. Üle poole aasta maksetähtaega ületanud võlg reklaamiagentuurile Kontuur LB OÜ moodustab ligikaudu 570 000 eurot, teatas ERJK.

«Vastab tõele, et Reformierakonnal on eelmistest kahtedest valimistest üleval kohustused meie koostööpartnerite ees,» sõnas erakonna peasekretär Erkki Keldo. Valimised tähendasid erakonnale lühikese aja jooksul suuri väljaminekuid ning pikaajalisemat finantsplaneerimist. «Kõik kohustused saavad tasutud meie partneritega kokku lepitud graafiku järgi,» lubas Keldo.

Missugustest kokkulepetest jutt käib, ei avaldanud ka Reformierakonna esindaja. Keldo sõnul juhtis ERJK ka möödunud aastal tähelepanu negatiivsele netovarale ning soovituste põhjal viis erakond selle 2018. majandusaasta lõpuks positiivseks. Ühtlasi oli Reformierakond tänavu kolmest ERJK luubi alla võetud erakonnast ainus, kes lõpetas eelmise majandusaasta positiivse tulemiga.

Sotsiaaldemokraadid olid 2018. majandusaasta lõpuks punases pisut enam kui kolme tuhande euroga, aga tänavu lisandus 550 000 euro suurune laen, mida makstakse tasapisi tagasi. «Erakonna finantsseis pole tulenevalt kahtedest valimistest tekkinud kohustustest küll roosiline, aga saame hakkama,» selgitas SDE peasekretär Rannar Vassiljev.

Tema sõnul on ERJK aruandes märgitud septembri lõpu seisust, miinus 175 000 eurost praeguseks jäänud tasumata 49 000. See summa plaanitakse katta hiljemalt aasta lõpuks. Pangalaenu loodavad sotsid tasuda enne järgmisi, 2021. aasta kohalikke valimisi.

Samas on ERJK sotside puhul pangalaenu just positiivselt esile tõstnud, sest selline rahastamisviis on läbipaistev, kui võrrelda seda erakondade ja ettevõtete vaheliste kokkulepetega. Viimaste puhul võivad kerkida küsimused. «Näiteks mil määral võiks seal olla kokkupuuteid korruptsiooniohtlike olukordadega,» täpsustas ERJK esimees Liisa Oviir.

Märkimisväärses summas pikaajaline võlgnevus mõnele ettevõttele on erakonnaseaduse järgi käsitletav erakonna krediteerimisena ehk laenuna võlausaldaja poolt, mis on aga keelatud. ERJK hinnangul viitavad suured miinused erakondade puudulikule finantsplaneerimisele. Ühtlasi võib kehv majanduslik seis kaasa tuua makseraskused. «Ka ei saa sedavõrd pikaajalist võlgnevust lugeda majandustegevuses tavapäraseks, kuna see kahjustab võlausaldaja ärihuve,» toonitas Oviir.

Hambaarsti juures automaatselt hambaravi arvest maha arvestatav mitterahaline täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist.

2017. aastal jõustus uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Kasutusele võeti mitterahaline hüvitis, mis arvestatakse arsti juures arvest automaatselt maha, erinevalt varasemast, kuni 2009. aastani makstud rahalisest hüvitisest, mida inimene pidi tagantjärele haigekassast taotlema.

„Suu ja hammaste tervis mõjutab tervet keha. Hambahaiguste ennetamiseks on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise taastamisel,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp. „Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest on kasvanud nii hambaarstivisiitide arv kui aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud.“

Olulisemad hambaravi kättesaadavust iseloomustavad numbrid analüüsist:

2018. aasta elanikkonna küsitluse andmeil on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62% (2016. aastal 42%, 2015. aastal 37% ) täiskasvanutest.

Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata (2018. aastal 32%, 2016. aastal 45%, 2015. aastal 46%).

2018. aastal kulus hüvitise 12 miljoni euro suurusest eelarvest 59% pensionäride ja osalise või puuduva töövõimega inimeste hambaravi hüvitamiseks, 35% kulus 40 eurost hüvitist saavale täiskasvanute sihtrühmale ning rasedate, alla aastaste laste emade ning suurenenud teenuse vajadusega inimeste hambaravi hüvitamiseks 6%.

Kui 2015. aastal jättis 11,1% täiskasvanutest hambaarstil käimata, kuna see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli arsti juurde liiga pikk järjekord, siis 2018. aastaks oli hambaravi kättesaadavus inimeste hinnangul paranenud. Vaatamata ravi vajadusele jättis hambaarstil käimata 6,5% täiskasvanutest (ELis keskmiselt 2,9%).

Hambaravita jäämise peamine põhjus on inimeste hinnangul selle kõrge hind (5,5%). Hambaravi ooteajad (0,9%) ja kaugus patsiendist (0,1%) oluliseks takistuseks teenuse kättesaadavuses ei ole.

„Mitterahalise hüvitise kehtestamine on olnud samm õiges suunas. Edasiste sammudena tuleks kaaluda lahendusi, mis vähendaks veelgi inimeste omaosalust hambaravis ning ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses,“ lisas Kasekamp.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 võeti eesmärk analüüsida hambaravihüvitise süsteemi toimimist. Analüüsi põhjal teeb sotsiaalminister valitsusele ettepanekud hüvitise süsteemi muutmiseks.

Hambaravihüvitise rakendumise analüüs: https://bit.ly/36zigrz