EESTI ELU

Hambaarstid valitsusele: tehke hambaravihüvitis kättesaadavaks kõigile

Eesti Hambaarstide Liit (EHL) kutsub valitsust üles oma lubadustest kinni pidama ning muutma täiskasvanute hambaravihüvitis patsiendiga kaasaskäivaks, et see oleks kättesaadav kõikidele inimestele.

Kehtivat hambaravisüsteemi ei saa sisuliselt kasutada pea kaks kolmandikku patsientidest või on inimesed sunnitud oma hambaarsti vahetama. Kevadel kokkulepitud koalitsioonilepingus võttis valitsus selle probleemi lahendamisel eesmärgiks vaadata üle hambaravihüvitise kord ning muuta hüvitis patsiendiga kaasaskäivaks – sealjuures, pöörates erilist tähelepanu ennetusele ja noorte hambaravile.

EHL-i presidendi Piret Väli sõnul on viimaste andmete valguses hambaravihüvitise süsteemi ülevaatamine hädavajalik. „Tänu täiskasvanute riiklikule hambaravihüvitisele peaks olema inimestel rohkem võimalusi hambaarsti külastada, kuid värsked Tervise Arengu Instituudi andmed 2018. aasta kohta näitavad, et täiskasvanute visiitide arv on hoopis langenud, sealjuures Tallinnas üle 14 000 visiidi võrra. Kui valdkond saab raha juurde, aga ravivisiitide arv kahaneb, siis on keeruline seda kirjeldada millegi muuna kui süsteemi sellisel kujul läbikukkumisena,“ ütles Väli.

„Hambaravihüvitise kõigile kättesaadavaks tegemiseks tuleb lahendada nende patsientide mure, kes ei soovi või ei saa pelgalt hüvitise kasutusse võtmiseks oma hambaarsti vahetada. Sotsiaalministeeriumi enda analüüs näitab, et inimesed kasutasid hambaravihüvitist aktiivsemalt enne 2009. aastat, kui see oli kättesaadav kõigile. Ja rohkem kasutati toona hüvitist vaatamata sellele, et selleks pidi inimene eraldi  hüvitisetaotluse Haigekassale esitama,“ märkis Väli.

Hambaarstide hinnangul on täiskasvanute hambaravihüvitise kehtiva süsteemi probleemide allikaks katse seni hästi toiminud valdkonda reguleerida piirhindadega. Tsentraalse hinnakujunduse tulemusel surutakse hambaravikliinikud valikute ette, kus tuleb ohverdada kvaliteedis või patsiendile kulutatud ajas. Selle tulemusel kannatavad aga kõige enam patsiendid nii Tallinnas kui ka kõikjal mujal Eestis.

Samuti tuleb EHL-i hinnangul hambaravihüvitise süsteemi hõlmata ennetavad raviteenused. Praegu on hüvitisega kaetud vaid sümptomite ravi, mis on äraspidine loogika. „Tagajärgedele keskendunud hambaravi ei suuda inimestes ennetavaid käitumisharjumusi tekitada nagu praeguse seaduse loomise ajal argumenteeriti,“ sõnas Väli.

Eesti Hambaarstide Liitu kuulub 1100 hambaarsti ehk umbes 80 protsenti Eestis töötavatest hambaarstidest. Iga neljas arst Eestis on hambaarst.

Andsu järvede maastikukaitseala saab uue kaitse-eeskirja

Valitsus arutab neljapäevasel istungil ettepanekut muuta Võrumaal asuva Andsu järvede maastikukaitseala kaitse-eeskirja. 

Keskkonnaministeeriumi esitatud eelnõu kohaselt muudetakse olemasoleva Andsu maastikukaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja kaitsekorda, edastas valitsuse pressiesindaja. Muudatused on tingitud vajadusest viia kaitseala kaitsekord kooskõlla kehtiva õigusega ning tagada Andsu järvede maastikukaitsealale iseloomuliku ja mitmekesise maastiku ja looduskaunite järvede kaitse. 

Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning looduskauneid järvi. Kaitseala asub Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas. 

Andsu järvede maastikukaitseala pindala on 50,5 hektarit, millest munitsipaalmaad on 3,4 ja eramaad 46,9 hektarit. Kaitseala pindala väheneb 1,4 hektari võrra, kuna välispiiri korrigeerimisel ning piiri selguse huvides arvati kaitsealast välja Järve katastriüksus. Varasem piirikirjeldus ning piir kaardi peal ei ühti. 

Peamiste muudatustena kaitsekorras lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamist. Varasemalt oli ehitiste püstitamine lubatud vaid olemasoleval hoonestusalal. Edaspidi lubatakse lageraied hall-lepikutes, mujal jääb uuendusraieks turberaie kahe hektari suuruse langina. 

Määruse jõustumisega ei kaasne olulisi majanduslikke mõjusid. Kuna tegemist on piiranguvööndi režiimiga Natura alale mitte jääva alaga, siis Natrua erametsatoetuse maksmise kohustus puudub. Samuti ei teki riigil täiendavat maade riigile omandamise kohustust, kuna eelnõuga ei muudeta kaitsekorda rangemaks. 

Bingo loto loosimisel võideti jackpot 399 718 eurot

Telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi kolmapäeval välja Bingo loto jackpot summas 399 718 eurot, teatas Eesti Loto.

Kahe mänguväljaga võidupilet on ostetud internetist. 

Eelmine Bingo loto jackpot võideti 25. septembril. Siis oli võidusummaks 462 334,30 eurot ja pilet oli samuti ostetud internetist. Võidu sai tookord Raplamaal ehitusettevõttes töötav mees.

Selle aasta esimese üheksa kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 7,7 miljoni euro.

Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja 17,8 miljoni eurot, sealhulgas ligi 3,9 miljoni euro eest kiirloteriide võite.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD