EESTI ELU

Politsei tegi kindlaks Kaja Kallast ähvardanud isikud

FOTO Kaja Kallas Faceboook

Politsei tegi kindlaks isikud, kes võivad olla Reformierakonna juhile Kaja Kallasele saadetud räigete ja ähvardavate postituse tegemiseks kasutatud varikonto taga, kirjutab Postimees.

Praeguse info kohaselt ei viibi arvatav ähvardaja Eestis, ütles Tallinna kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit. "Vahetu ohu hindamisel arvestasime ka saadetud sõnumite sisu ja nende reaalse elluviimise võimalusega ning tutvusime konto kaudu tehtud varasemate sotsiaalmeedia postitustega. Proovime jätkuvalt postituse tegijaga ühendust saada."

"Kui inimest veebis või ka omavahelises vestluses ähvardavalt kõnetatakse ja inimene tunneb ohtu enda elule ja tervisele, tuleb sellest alati politseile teada andam" sõnas Saarniit. "Juba fakt, et inimene pöördub politsei poole, näitab, et ta tunneb ennast saadud sõnumitest häirituna. Politsei ülesandeks on teha seejärel kindlaks juhtunu asjaolud ning kontrollime asjaolusid ka juhul, kui kriminaalmenetlust ei alustata. Tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine on karistatav siis, kui sellega kaasneb reaalne oht või on inimesel alust arvata, et ähvardus võidakse ellu viia."

Surmamõistetutel tekkis lootus vabadusele

Peagi võib tänavatel jalutada mõni 1990. aastatel surma mõistetud ja hiljem eluaegse vanglakaristuse saanud vang, kuna seadusemuudatus andis eluks ajaks trellide taha mõistetutele võimaluse taotleda ennetähtaegset vabastamist senise 30 aasta asemel juba 25 aasta möödudes, kirjutab Postimees. 

Seadusemuudatus nihutas mitmele 1990. aastate alguses ränga kuriteo toime pannud süüdimõistetule võimaliku vabanemise tähtaja lähemale. Sellel aastal tekkis vabanemislootus neil, kes peeti kuriteo eest kinni 1994. aastal. Karistusseadustiku muudatus võeti riigikogus vastu tänavu 20. veebruaril, valimiste eel, ning avalikkuses see suurt tähelepanu ei pälvinud. Muudatus jõustus 1. juulil.

Seadusemuudatuse algatas justiitsministeerium, tuues põhjuseks, et praegu ei saa enam pidada asjakohaseks kaalutlusi, mille alusel algne kord 20 aastat tagasi kehtestati. 1990. aastatel oli Eestis kuritegevuse tase kõrgem ning siis oli nii pikk tähtaeg õigustatud, kuid praegu on elu läinud märgatavalt turvalisemaks.

Esmaspäeval on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev

Esmaspäeval on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega Euroopa Nõukogu juhib tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest.

Siseminister Mart Helme ütles, et laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemise puhul on kõige olulisem, et lapsevanemad hakkaksid lapsi juba väga varajases eas juhendama ja õpetama. „On oluline, et lapsed tunneksid ära olukorrad, kus neid väärkoheldakse või proovitakse seda teha. Lapsi tuleb julgustada abi küsima ning rääkima enda jaoks usaldusväärse inimesega,“ märkis Helme.

Helme rääkis, et on väga tähtis, et lapsevanemad teaksid, mida laps internetis teeb. „Lastele tuleb õpetada veebis turvalist käitumist alates nutiseadme esimesest kasutamisest. Seejuures on ülimalt oluline, et lapsed teaksid, mida tohib internetti üles laadida ja jagada ning mida mitte. Lapsele tuleb selgitada, et võõrastega suhtlemine internetis pole õige ja võõras ei pruugi olla see, kellena ta end esitleb,“ rääkis siseminister. „Julgustame lapsevanemaid oma lastega neil teemadel suhtlema ja selgitama internetis varitsevaid ohte,“ märkis ta.

Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul tuleb väärkohtlemisest rääkida, et ohvrid julgeksid abi küsida ning lähedased inimesed oskaksid näha märke, mis viitavad vägivallale. „Mida rohkem me sellest probleemist ühiskonnas räägime, seda enam anname sõnumit, et seksuaalse väärkohtlemise puhul tuleb ja on õige abi otsida. See omakorda julgustab lapsi abi küsima,“ ütles rahvastikuminister. „Märkame senisest rohkem üksteist enda ümber ja aitame abivajajaid – eriti neid, kes end ise veel aidata ei saa või ei oska,“ lisas ta.

Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, tuleb teatada hädaabinumbril 112.

Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.

Pöörduda saab ka Lastemaja poole. Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.

Kui lapsevanem avastab arvutist või nutiseadmest vestluse ahistajaga, siis on oluline materjalid salvestada ning pöörduda nendega politseisse. Ise ahistajaga vestlust pidama ei tohi hakata, sest see võib viia tõendite hävitamiseni.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD