Kui mullu ostis peaaegu iga kolmas eesti täiskasvanu Lätist alkoholi, siis nüüd ostetakse alkoholi pigem läbisõidul, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Konjunktuuriinstituudi andmeil jäi Lätis viinapoes peatuse teinu sisseost alla 50 euro, spetsiaalselt alkoholi järele sõitnu jättis Lätti 100-200 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing ütles, et kui veel viis kuni seitse aastat tagasi räägiti, et Eesti inimene ei ostnud suurtes kogustes alkoholi korraga, näiteks kohvrid, õlle- ja viinakohvrid ei olnud tavapoes müüdav kaup, siis seoses piiriostudega tekkis analoogselt põhjanaabritega, kelle käruga tassimist siin naerdi, olukord, kus ka eestlased ostavad suuri kohvreid.

Alkorallile lõunanaabrite juurde harjutas see Eesti inimesi ostma korraga suuri koguseid ning vähemaks jäi karmi alkoholipoliitika pooldajaid. Kui viis aastat tagasi eelistasid ranget alkoholipoliitikat pooled vastanutest, siis 2018. aastaks oli nende osakaal langenud 27 protsendini.

"Eks oluliseks saab see, kas see vahe, et kaasa osta, on nii oluline majanduslikult, et sul tasub kaasa osta. Praegu paljude toodete osas on juba niimoodi, et võib mööda vuhiseda ja saab Eestist sama hinnaga osta," sõnas Josing.

ALKO100 omanik Einar Visnapuu sõnul ei saa tema poeparkalt vaadates küll öelda, et pärast suvist akstiisitõusu tagasipööramist ostetakse Lätist vähem alkoholi.

Tema hinnangul on piirikaubandus praegu stabiliseerunud ja kui aktsiisilangetuse järgne elevus on möödas, siis hakkavad eestlased taas märkama, et tegelikult ei olegi alkohol Eestis nii odav kui arvati, sest kaupmehed alandasid vaid üksikute toodete hindu.

"Kui peaks juhtuma see, et Läti teeb oma meeletu aktsiistõusu, mis ta tahab siin 1. märtsil teha, siis võib tõesti juhtuda, et ei ole mõtet siia tulla, aga kui võtta tänast päeva, tulevikku me ju ei tea, mis toob, siis täna tasub siia väga tulla," lausus Visnapuu.

Esmaspäeval, 18. novembril sai inspektsioon tähelepanelikult kodanikult vihje Võru Kagukeskuse meeste tualettruumi paigaldatud valvekaamera kohta.

Esialgselt laekunud info kohaselt oli kaamera paigaldatud noorte vandaalitsemise ja pahategude peatamiseks ning seadeldis ei olevat ühendatud ehk siis tegemist oli maketiga tualeti seinal. Hiljem siiski selgus, et tegu on töötava kaameraga, mis ei pidavat filmima eraeluliselt isiklikku tegevust. Inspektsiooni käsutusse jõudnud foto aga näitab kaameraobjektiivi suunda pissuaarile. Lisaks selgus, et sama operaator on kaamera üles pannud ka Rakvere Kroonikeskuse tualettruumi.

Andmekaitse Inspektsioon alustas 20.novembril omaalgatusliku järelevalvemenetlusega, et selgitada välja kõik vajalikud asjaolud ja tegevuse seaduslikkus. „Raske on ette näha olukordi, kus kaamera olemasolu tualettruumi sees on põhjendatud,“ kõneles järelevalvemenetluse algatanud vaneminspektor Maria Muljarova, kelle sõnul eeldab põhjendatus kaamera kasutaja põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas andmetöötleja huvid kaaluvad isikuandmete kasutamisel üle inimese põhiõigusi ja vabadusi.

Varasemalt on inspektsioon menetlenud Mustamäe Spa OÜ–s videovalveseadete kasutamise õigsust meeste riietusruumis. Ettevõte leidis, et riietusruumi on vaja kaamerat selleks, et avastada vargusi riidekappidest. Inspektsioon leidis, et sellist riski on aga kindlasti võimalik maandada muude meetmetega. Tänaseks on menetlus lõpetatud, kuna Mustamäe Spa OÜ poolt on edastatud fotod, millega omanik kinnitas, et kaamerad on eemaldatud.

Kaamerate valesti paigaldamine on Eestis üsna levinud probleem. Väga palju eksitakse läbipaistvuse nõuete täitmisel ja inimeste privaatsuse tagamisel. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. Privaatsuse tagamine tähendab sisuliselt, et vältida tuleb nii palju kui võimalik riivet filmimise alasse jäävate inimeste õigustele.