Napilt üle poole Eesti kodanikest leiab, et jutud valitsuse ohust Eesti julgeolekule pole põhjendatud, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest. 

Eelmise aasta lõpus Postimehes ilmunud intervjuus ütles president Kersti Kaljulaid, et praegune valitsus on selles mõttes ohuks põhiseaduslikule korrale, et nad seavad kahtluse alla põhiseaduse paragrahvi 12: kõik inimesed on võrdsed. Lisaks ütles president, et valitsus on ohuks ka Eesti julgeolekule, arvestades seda, et viimase kuu jooksul on siseminister kaks korda sekkunud Eesti välispoliitikasse ja asunud jõuliselt seda kujundama.

Antud intervjuust tulenevalt esitati inimestele kaks küsimust. Esiteks küsiti, kas valitsus on inimeste arvates ohuks Eesti julgeolekule ja teiseks, kas vastajate arvates on praegune valitsus ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Mõlemale küsimusele oli võimalik vastata neljapalli skaalal “jah”, “pigem jah”, “pigem ei” ja “ei” ning võimalik oli tunnistada ka oskamatust neile küsimustele vastata. 

Tulemusestest selgub, et kuigi praegust valitsust julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale ohtlikuks pidavaid inimesi on märkimisväärne hulk, siis enamuses on need vastajad, kes ohtu ei näe. Julgeoleku osas peab valitsust ohtlikuks 38 protsenti ehk need, kes vastasid “jah” või “pigem jah. Valitsust ei pea ohtlikuks 51 protsenti vastajatest ehk need, kes vastas “pigem ei” või “ei”. Künel protsendil arvamus puudus. Põhiseaduslikule korrale peab samal ajal valitsust ohtlikuks 36 protsenti, ei pea ohtlikuks 53 protsenti ning selles küsimuses ei osanud kaasa rääkida 11 protsernti vastajatest.

Norstati kiirküsitlus viidi läbi 20.-22. jaanuarini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja sellele osales kokku 500 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 4,4 protsenti. Norstati kiirküsitlus on esinduslik veebiküsitlus, mis viiakse läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Terviseameti teatel levib uus koroonaviirus Hiinast väljapoole ja Hiinas viibides peab järgima tavapäraseid hügieeninõudeid ning vältima eluslooma- ja mereanni turge ning kontakte loomade ja haigestunud inimestega.

Kolmapäevase seisuga on Hiina keskosas asuvas Wuhani linnas registreeritud uue koroonaviiruse 2019-nCoV poolt põhjustatud kinnitatud haigusjuhtude arv kasvanud Hiinas 448-ni, 9 inimest on surnud, teatas terviseameti pressiesindaja BNS-ile. Hiinas on kokku tuvastatud 448 juhtu, neist Hubei provintsis, sealhulgas  pealinnas Wuhanis, 375 juhtu.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul pole veel püsivat inimeselt inimesele haiguse levikut täheldatud, küll aga kasvab pidevalt väljapool Hinnast registreeritud 2019-nCoV haigusjuhtude arv - Tais 4, Jaapanis 1, Lõuna-Koreas 1, USAs 1. Kõik nad viibisid enne haigestumist Wuhanis. „Olukorda suhtutakse täie tõsidusega ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et kutsus kokku erikomitee, mis hakkab arutama uue viiruse levimisega seonduvat,“ ütles Dontšenko.

Nakkus sai alguse Wuhan linnas elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik. Hiinas registreeritud juhtudes 102 oli raske haiguse kulg ja tuvastatud kontaktsed - üle 2000 - on meditsiinilisel jälgimisel. Kinnitust on leidnud 9 surmajuhtu.

WHO ja Hiina ametlike andmete kohaselt on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik, mis vajab veel täiendavat kinnitust. Haiguse täpne iseloom ja uue koroonaviiruse omadused on selgitamisel. WHO andmetel teisipäevase seisuga on Wuhani tervishoiutöötajate seas registreeritud 15 kinnitatud haigusjuhtu, kelle haigestumise asjaolud on välja selgitamisel.

Seoses saabuva Hiina uue aasta tähistamisega võib suureneda Hiinasse ja Hiinast reisijate arv. Wuhani lennujaamas on korraldatud väljuvate reisijate tervisekontroll.

Otselennud Wuhanist Euroopasse on kolme sihtkohta – Pariisi, Londonisse ja Roomasse. ECDC (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) hinnangul esineb mõõdukas haigusjuhtude sissetoomise risk EU-sse, kuid kohaliku leviku risk on väga madal.

Hiinasse reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureegleid ning hoiduda kontaktist hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega - vajadusel katta suu ja nina. Kindlasti tasub hoiduda eluslindude ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada reisist Wuhani.

Oluline on meeles pidada, et praegusel aastaajal on suurenenud hingamisteedega seotud infektsioonide arv. Kui te ei ole külastanud viimase kahe kuu jooksul Hiina Wuhani piirkonda, on nakatumine uut tüüpi koroonaviirusesse väga madal.

WHO ei soovita hetkeseisuga kehtestada piiranguid reisimisele ega kaubandusele.