Eesti Panga ökonomisti Eva Branteni sõnul on võlg Eesti majapidamiste vahel väga ebaühtlaselt jaotunud, nimelt on üle 85 protsendi koguvõlast koondunud 40 protsendi suurima sissetulekuga majapidamiste kätte.

Väikseima sissetulekuga ehk esimese kvintiili majapidamiste käes on koguvõlast vaid 1 protsent. "Keskmiselt on laenu võtnud veidi alla poole majapidamistest, kuid ka laenuvõtjate osakaal erineb sissetulekute lõikes palju: kõige madalamas sissetulekukvintiilis on laenukohustus 15 protsendil majapidamistest, kõige kõrgemas 80 protsendil," märkis Branten keskpanga blogis.

Tema sõnul võib laenude tagasimaksmisel tõenäolisemalt tekkida tõrkeid siis, kui igakuisteks laenumakseteks kulub enam kui 30 protsenti sissetulekust. Eestis on selliseid majapidamisi ligikaudu 5 protsenti kõikidest laenuga majapidamistest. Samas on madalamates sissetulekurühmades nende osakaal oluliselt suurem.

Branten märkis, et kuigi Eesti majapidamised on viimastel aastatel aktiivselt laenu võtnud, ei ole võlakoormus ehk võla suhe sissetulekutesse suurenenud, sest ka sissetulekud on kiiresti kasvanud. "Eesti majapidamiste võlakoormuse näitajad on euroala keskmisest allpool, kuid sarnanevad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmiste näitajatega," lisas ökonomist.

Samas tõi Branten välja, et lisaks võlakoormusele on ka Eesti majapidamiste säästud euroala keskmisest väiksemad ja samuti väga ebaühtlaselt jaotunud. "Laenukohustusega majapidamistel on likviidset finantsvara keskmiselt vähem kui ühe kuu brutosissetuleku ulatuses. Seega võib öelda, et kuigi Eesti majapidamiste laenumaksevõime on paranenud, on paljud laenuvõtjad sissetuleku isegi lühiajalise kaotuse korral siiski väga haavatavad," ütles keskpanga ökonomist.

Analüüs põhineb 2019. aasta sügisel avaldatud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmetel, mis on kogutud 2017. aastal.

HKScan Estonia juhatuse esimehe Anne Mere sõnul painavad Eesti lihatööstust tooraine ja tööjõukulu kiire kasv. 

Kuigi liha tarbimine kasvab Mere hinnangul Eestis jõuliselt ja sellega koos ka müügitulud, siis niisamuti kasvavad ka kulud ja kogukasum on tublisti kukkunud. Hiinas lahvatanud seakatku tõttu on suur osa sealsetest sigadest tapetud, samas on tegu maailma suurima sealiha tootjaga. Sealiha on aga Eestis kõige tarbitum liha.

"Hiina ostab täna kokku nii sealiha kui ka muid liha liike ja on ühtlasi maailma suurim sealiha tarbija. Nüüd on vaja varem Hiina poolt toodetud kogus kusagilt mujalt kätte saada. See on kaasa toonud selle, et sealiha kokkuostuhinnad on hakanud sellel aastal kõvasti ja kiiresti tõusma," ütles Mere T1 kaubanduskeskuses peetud ettekandes. 

"Täna on Euroopa kokkuostuhinnad umbes 35 protsenti kõrgemad kui eelmisel aastal. See on positiivne uudis seakasvatajatele, sest sealiha hinnad olid kuni selle aasta alguseni väga madalal tasemel. Samal ajal olid teravilja (sööda) hinnad kõrgel. Iga toodetud liha kilo eest tuli tegelikult miinus. Praegu on võimalik seakasvatuses teenida ka kasumit," lisas Mere.

Samas tähendab Mere sõnul lihatööstustele kõrgem kokkuostuhind seda, et toorainehinnad lähevad oluliselt üles. "Näiteks vorsti tooraineks minev sealiha trimming oli käesoleva aasta september-oktoober seisuga 50 protsenti kallim kui jaanuaris. Osade tükkide ja toorainete puhul on tegemist juba tõelise defitsiidiga," nentis Mere ja lisas, et ta ei näe seda olukorda lähiajal maailmaturul muutumas ja keegi ei tea kui kiiresti olukord Hiinas taastub. "Pigem on oodata hindade kasvu."

Teise murekohana tõi Mere välja tööjõusaadavuse ja palgasurve. "See on väljakutse millega tegeleda. Selleks, et neutraliseerida nii tooraine- kui tööjõukulusid, on vajalik mahte tõsta ja vaadata eelkõige eksporditurgude suunas."