. 
Ei pruugi olla mehaaniliselt õige viis hammaste puhastamiseks. Hambapesemise tehnika, õigete suuhügieenivahendite valimine ning ka hambapesu kestvus mõjutavad oluliselt suuhügieeni. Kuidas aga ennetada hambakattu ja parandada enda suutervise olukorda?
Pese hambaid kaks korda päevas
“Hambaid tuleks kindlasti pesta hommikul pärast ärkamist või 30-minutit pärast hommikusööki ja õhtul enne magamaminemist. Õhtust hambapesu ei tohiks kunagi unustada ning pärast seda pole mõistlik süüa ega juua midagi peale puhta vee,” selgitas Sõpruse Hambaravi hambaarst Dr Tuuliki Uudeküll.
Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib hambaid kahjustada. “Näiteks pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma,” tõi Uudeküll esile. “Tähtis on hambaid harjata piisavalt kaua ehk 2–5 minutit, et tagada vajalik hambapasta mõju hammastele,” lisas Uudeküll.
Vali sobiv hambapasta
Dr. Uudekülli sõnul poleerib hambapasta hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid. Pastat tasub harjale panna hernetera suurune kogus ning kindlasti tuleks hambahari hambapesu lõpus puhta veega loputada. “Kuigi paljudes reklaamides soovitatakse kasutada abrasiivseid hambapastasid ehk näiteks valgendavad pastasid, siis võivad valgendavad koostisosad hakata samuti hambaemaili pikaajalisel kasutamisel kahjustama, ” tõdes Uudeküll. Pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel. Olgugi et fluor on emaili tugevdav mineraal, võiks hambapasta valikul arvestada ka oma kodukoha vees sisalduva fluoriga. “Kuna vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi. Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne-Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi, ” selgitas Uudeküll.
Vali pehme hambahari
Hammaste pesemise eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, kuid selleks pole tarvis n-ö terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada. Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft), kuid efektiivsem sellest on elektrihambahari, mis eemaldab kuni seitse korda rohkem kattu kui käsihambahari. Kui käsihambahari tuleks iga 2–3 kuu tagant välja vahetada, sest ajaga kaotab hari elastsuse ning harjased deformeeruvad, siis elektrihambaharja puhul tuleb hooldada vaid harjapäid.
Omanda täpne pesemistehnika
Hammaste pesemiseks soovitab dr. Uudeküll bass tehnikat s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2-3 hambal korraga. Harjased peaksid olema suunatud 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni (igeme seest väljaulatuv emailiga kaetud hambaosa) vastu. Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ning lõpetada hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumise vältimiseks on soovitav iga kord alustada pesemist erinevast purihammaste keelepoolsest küljest. “Liigutused olgu ringjad ja piki hambatelge ülalt alla ja vastupidi. Õige harjamistehnika saab kõige lihtsamini selgeks, kasutades elektrilist hambaharja, mille puhul tuleb harjas asetada vaid hammastele ning hari teeb ise automaatselt töö ära,” soovitas hambaarst, lisades, et näiteks on kõige uudsem tehnika on Philips Sonicare'i elektrilisel hambaharjal, mis poleerib hambapinnad puhtaks, juhib ise vedeliku hammaste vahele ja puhastab õrnalt ning tõhusalt kõik hambavahed ja igemeservad, andes lisaks ka märku, kas hambaharja surve on piisav. Uudeküll lisas, et elektrilised hambaharjad on suuhügieeni seisukohast kindlasti kordades efektiivsemad kui tavapärased hambaharjad.
Keel on sama oluline kui hambad
Hammaste pesemise lõpus tuleb harjata ka keelt. Just keele tagaosas ning limaskestadel elutsevad bakterid, mis põhjustavad ebameeldivat hingeõhku. Keelepuhastamiseks on olemas nii spetsiaalsed keelekaabitsad, kuid mõnedel manuaalsetel harjadel on ka varre peal keele puhastamiseks spetsiaalne ala. Keelt saab pesta ka hambaharja peaga, aga sel juhul ei peaks kasutama pastat.
Ole hoolas
Hambaarsti sõnul on olulisem, et hambaharja pestakse, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse peale kasutamist. “Kui tegemist on manuaalse harjaga, siis piisab, kui hoida seda pestuna ja puhtana kuivas kohas, näiteks spetsiaalses hoidikus. Elektrilised hambaharjad on reeglina eraldi alusel või hoidikus. Uusimatel elektrilistel hambaharjadel on ka multifunktsionaalsed hoidikud – Philips Sonicare on näiteks loonud topeltfunktsiooniga klaasi, mis sobib nii elektrihambaharja laadimiseks kui ka suuloputusvee klaasiks,” tõi dr Uudeküll esile.
“Kui tekib kahtlusi, kas hambapesu on olnud efektiivne, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada,” soovitas Uudeküll.
Lehekülg 1918 / 1954
