EESTI ELU

Mida teha, kui leiad parklast eest mõlgitud auto?

Pilt on illustratiivne   Võrumaa Teataja

Igal aastal hüvitab If Kindlustus miljonite eurode ulatuses kaskokindlustuse kahjusid, mille on põhjustanud pargitud autodele tekitatud vigastused. Mida teha olukorras, kui parklasse auto juurde naastes avastada, et autot on kriibitud ja teo põhjustaja kadunud?

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on parklas toimunud õnnetused ühed enimlevinud kaskokindlustuse kahjud. If hüvitab tema hinnangul päevas keskmiselt 30 sellist kahju.

„Harva ei tule ette olukordi, kus kahju põhjustaja sõidab kas pahatahtlikkusest või märkamatusest õnnetuskohalt minema. Seda pole kindlasti mõistlik teha, sest avariipaigalt lahkumine on politsei poolt karistatav ja üldjuhul tabatakse süüdlane tunnistajate ütluste ning videosalvestiste abil,“ ütles Kiibus.

Kuidas käituda, kui avastate parklas vigastatud sõiduki?

1)      Kui teine osapool on sündmuskohal, siis toimige nagu tavalise liiklusõnnetuse puhul – täitke liiklusõnnetusest teavitamise vorm ning teavitage juhtunust kindlustusandjat. Kahju hüvitab õnnetuse põhjustanu liikluskindlustus.

2)      Kui põhjustaja on lahkunud tuleb juhtunust teavitada politseid ning võimalusel paluge pealtnägijate kirjeldusi juhtunu kohta. Kui süüdlast ei tabata, hüvitab kahju kannatanu kaskokindlustus (selle olemasolul).

Kuidas käituda, kui õnnetul kombel ise kellegi sõiduki rihite?

1)      Oodake teise sõidukijuhi saabumist ning täitke liiklusõnnetusest teavitamise vorm

2)      Kui ootamine venib pikale, saab teist osapoolt juhtunust teavitada politsei kaudu

3)      Täitke koos teise osapoolega liiklusõnnetusest teavitamise vorm ning teavitage juhtunust kindlustusandjat

2016. aastal registreeriti If Kindlustuses kokku 1,6 miljoni euro eest õnnetusi seoses pargitud sõidukite vigastamisega. Selle aasta esimeses kvartalis on see summa ulatunud 400 000 euroni.

Levinuimad müüdid nutitelefoni akudest

Võrumaa Teataja

Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov jagab nõuandeid, kuidas oma nutitelefoni aku kasutusiga pikendada. „Enamikus nutitelefonides kasutatav akutehnoloogia ei ole viimase paari aastakümne jooksul kuigi palju muutunud, kuid soovitusi akude korrashoiu kohta levib aina rohkem ning üha raskem on eristada õiget valest,“ selgitas Seliov.

Siin on viis levinuimat nutitelefoni akude kestvusega seotud müüti, mis tuleks unustada, kui soovid oma telefoni eluiga pikendada.

1. müüt: ei ole vahet, millal ja kui kaua nutitelefoni akut laadida

Tegelikkus: kui te oma nutitelefoni kuigi palju ei kasuta või kui vahetate seda iga kord, kui uus mudel välja tuleb, võite seda laadida millal ja kuidas aga soovite. Ent kui tahate, et see võimalikult kaua parimas töökorras püsiks, siis ärge laske kunagi akul täiesti tühjaks joosta. Rusikareegel on järgmine: selleks, et teie nutitelefoni aku kestaks võimalikult kaua, laadige see 80% täis ja alustage laadimist siis, kui aku laetuse tase langeb 20% peale.

Akule on koormav, kui selle pidevalt nulli lasete. Sama kehtib ka telefoni üleöö laadija külge jätmise kohta. Pidevalt kiiresti ja pilgeni täis laadimine põhjustab liitium-ioonakude puhul tavalisest kiiremat korrodeerumist. Seega, kui suudate oma nutitelefoni aku laetuse taseme hoida 20% ja 80% vahel, peab ka teie telefon kauem vastu.

2. müüt: nutitelefonide akud kestavad igavesti

Tegelikkus: enamikus praegustes nutitelefonides kasutatavad liitium-ioonakud peaksid säilitama umbes 300–500 täislaadimistsükli vältel vähemalt 80% algsest mahutavusest. See on küllalt lai vahemik ning keskmise seadmekasutaja telefoniaku hakkab tõsiseid kulumise märke näitama umbes pärast kaheaastast kasutamist. Seega, akud ei hävi üleöö, vaid nende mahutavus väheneb pärast igat laadimistsüklit.

3. müüt: kõik laadijad on põhimõtteliselt samaväärsed

Tegelikkus: laadimise osas ei tasu juhtmete ja adapterite arvelt kokku hoida. Kui näiteks Apple või Samsung töötab välja uue telefoni, siis nad loovad ka sellega sobiva laadija. Kvaliteetsed kolmandate tootjate laadijad sobivad samuti, kuid odava n-ö iga-seadme-laadija ei pruugi sobida, sest võib teie seadet varustada liiga vähese või liiga rohke vooluga. Liiga vähese voolu korral laeb telefon väga aeglaselt, aga kui seda on liiga palju, võib aku üle kuumeneda ja selle tõttu isegi hävida.

4. müüt: aku tühjaks laskmine on kahjustav

Tegelikkus: igapäevase harjumusena ei ole see hea, kuid aeg-ajalt on kasulik lasta oma telefoni akul n-ö jalgu sirutada, mis tähendab, et telefoni aku võib täiesti tühjaks lasta ja seejärel uuesti laadida. Tehnikud soovitavad aku korra kolme kuu tagant täiesti tühjaks kulutada. See aitab akut juhtivatel pisikestel arvutitel meeles pidada, kus on aku kõrgeimad ja madalaimad punktid, mis omakorda tagab täpsema laetusnäidu.

5. müüt: aku säästmiseks tuleb kõik rakendused sulgeda

Tegelikkus: me kasutame iga päev väga palju rakendusi, kuid kõiki neid ei pea pärast kasutamist sulgema. Lemmikrakendused võiksid olla telefonis avatud, harva kasutuses olevad rakendused tuleks pigem sulgeda. Mõlemad äärmused, näiteks kõigi rakenduste lahti hoidmine või ka pidev sulgemine ei mõju telefoni akule hästi.

Kuulates oma last näitad, et hoolid

Võrumaa Teataja

Suhted koduste ja eakaaslastega koolis ning huviringides on olulised tegurid, mis määravad ära lapse heaolutunde.

Lasteabitelefoni 116111 viimase aja kogemus näitab, et Eesti laste suur koolipinge ja sellest tekkiv stress kombineerituna koduprobleemide ja lapsevanemate vähese tähelepanuga on loonud situatsiooni, kus üha enam lapsi kannatab kurvameelsuse all ja arvab endal olevat depressioon. Sageli jäävad need ohusignaalid aga tähelepanuta või loetakse mööduvateks puberteediea ilminguteks.

Üha sagenevaks probleemiks on lapsevanemate kiire elutempo ning soovimatus või oskamatus oma laste tundeid märgata ja nende muresid ning rõõme kuulata. Füüsilisest kohalolust ei piisa, kui tegelikult on mõtted mujal ja laps tajub, et tema hääl ei ole oluline. Lapse jaoks on oluline tunda, et neid väärtustatakse, mõistetakse ja neist hoolitakse.

Lapsevanematel on keskne roll laste suhtlemisoskuste kujundamisel ja seda mõjutab ennekõike lapsevanemate endi eeskuju. Tähelepanelik kuulamine on üks suhtlemisoskuseid, mis esitab praktikas sageli suuri väljakutseid. Ollakse hõivatud argimurede ja –kohustustega ning lapse tähelepanusoovile võib sellises situatsioonis olla raske reageerida, mistõttu valitakse ignoreerimise tee.

Tähelepanelik kuulamine on pingutus ja eeldab huvi

Lapse hääle ja tunnete eiramine õpetab aga teda oma tundeid ning mõtteid endale hoidma, mis ohustavad kuhjudes lapse vaimset heaolu. Tähelepanelik aktiivne kuulamine ja lapse tunnete tunnustamine eeldab pingutust ning huvi lapse tegemiste vastu. Oluline on näidata üles lugupidamist ja hoolivust, kuna lapsed tajuvad ning hindavad seda, kui nende räägitu vanematele korda läheb. See aitab tugevdada ka vastastikku sidet lapse ning vanema vahel.

Laste kuulamine kasvatab neis enesekindlust ja õpetab selget eneseväljendust. Oluline on püüelda aktiivse kohalolu suunas, märgata last tema mures ja anda lastele ruumi oma mõtete ning tunnete väljendamiseks. Lapse tunnete ja mõtetega ei pea tingimata nõustuma, oluline on lasta tal rääkida nendest ning koos nende üle arutleda vältides enda arvamuse pealesurumist ja edasiste sammude dikteerimist.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistideni. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui vene keeles. Samuti on võimalik kirjutada, kas online vestlusena või e-kirja teel. Sel kevadel käivitas lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“, mille eesmärk on julgustada lapsi oma häält kasutama ja suunata lapsevanemaid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD