Turu-uuringufirma GfK Retail & Technology andmetel müüdi mobiiltelefone Eesti jaemüügis aprillikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga pea 13% võrra vähem. Seevastu mobiiltelefonide müügikäive kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes siiski 2,4%.

GfK statistika järgi müüdi Eesti jaemüügis aprillikuus 27 100 mobiiltelefoni, aasta tagasi müüdi 31 100 telefoni. Mobiiltelefonide müügikäive ulatus tänavu aprillis 7,9 miljoni euroni, aasta tagasi oli see 7,8 miljonit eurot.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul selle aasta Eesti jaeturu mobiiltelefonide müük võrreldes eelmise aastaga jätkuvalt langeb ja seega ei saa kogu 2017. aasta telefonide müügiprognoosides optimistlik olla.

„Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on nii tarbijate kui ka kaubandusettevõtete kindlustunne veel hea, kuid üha kiirenev inflatsioonitempo hakkab peatselt tunda andma. Aprillis oli inflatsioon Eestis 3,2%, mis oli euroala üks kiireim ning aktsiisitõusud ja kallinev energiahind lisavad sellele hoogu juurde,“ selgitas Seema. Ta lisas, et kuna palgad inflatsiooniga samas tempos ei tõuse, siis on eestlased muutunud suuremate ostude suhtes ettevaatlikumaks ning üha sagedamini otsustatakse seade soetada järelmaksuga.

83% aprillis Eesti jaeturul müüdud mobiiltelefonidest olid GfK statistika järgi nutitelefonid, kokku müüdi 22 400 nuti- ja 4700 nuputelefoni. „Aprillis kasvatas Tele2-s oma turuosa Samsung, kuna eestlased võtsid üle ootuste hästi vastu Samsungi uue lipulaeva Galaxy S8,“ ütles Seema. Ta lisas, et üllatuslikult on nuputelefonide müük olnud tänavu aastal stabiilne ja pigem väikses tõusus.

Tele2-s olid Seema sõnul populaarseimad brändid Huawei, Samsung ja Sony. „Menukaimateks nutitelefonideks osutusid Huawei Y5 II ja P9 Lite, Sony Xperia E5 ja Samsung Galaxy J3,“ ütles Seema.

Seema hinnangul ostavad eestlased võrreldes mullusega küll vähem mobiiltelefone, kuid nende selge eelistus on kallimad ja tehniliselt võimekamad mobiiltelefonid. Telefonide keskmine ostuhind jätkas kasvutrendis ka aprillis, tõustes rohkem kui 17%. GfK andmetel oli aprillis jaemüügiturul mobiiltelefoni keskmine ostuhind 293 eurot, Tele2 klient maksis telefoni eest keskmiselt 218 eurot.

Aprilli 10 ostetuimat nutitelefoni Tele2-s.

1.       Huawei Y5 II

2.       Huawei P9 Lite

3.       Sony Xperia E5

4.       Samsung Galaxy J3 (2016)

5.       Apple iPhone 5s

6.       Samsung Galaxy A5 (2017)

7.       Samsung Galaxy J7 (2016)

8.       Apple iPhone 7

9.       Samsung Galaxy S7

10.   Samsung Galaxy J5 (2016)

Eelmisel aastal oli tööõnnetuste arv viimase kümne aasta suurim – kokku toimus 5081 tõnnetust, neist 1019 lõppesid raskete tagajärgedega ja surma sai 26 inimest. See tähendab, et iga päev toimus töökeskkonnas keskmiselt 14 õnnetust!

Kui tavaliselt kujutatakse ette, et kõige ohtlikumad töökohad on ehituses ja tööstuses, siis selgub, et ka toitustus on valdkond, kus juhtub omajagu õnnetusi. Tööinspektsioon pani kirja 7 enam levinud ohtu, mis meid köögis varitsevad.

Oht – libe põrand

Töötajal sattus köögis kõndides paprika jala alla ja ta libises. Ta kukkus käega õli sisse (panni peal oli kuum õli) ning seejärel selili – sai põrutuse ja põletuse.

Oht – komistamine

Valmistoidu tootmisega tegeleva ettevõtte köögis oli olude sunnil ruumipuudus – seoses pühadega oli rohkem tellimusi ja rohkem kaupa. Kaupa ladustati osalt koridorides ja osalt vahetult töökohtade juures vahekäikudes, sh pliidi kõrval vahekäigus. Kokk oli parasjagu minemas pliidi juurde, kui ta komistas vahekäigus põrandal oleva kauba taha, kaotas tasakaalu ja kukkus. Ta üritas maandumist pehmendada, toetades parema käe ette, kuid selle tagajärjel sai ta käsi põrutada ja väike sõrm luumurru.

Oht – viilutaja

Töötaja asetas viilutajasse korraga terve lati vorsti. Vorsti lati pikkuse tõttu ei olnud võimalik kasutada viilutaja tõukurit ning töötaja hoidis viilutamise ajal vorstist kinni käega. Töö käigus tähelepanu hajus ja töötaja sõrm läks viilutaja tera vastu – töötaja käsi sai vigastada.

Töötaja lülitas viilutaja välja, kuid ei oodanud ära, millal viilutaja ketas peatub. Töötaja asus puhastama inertsist pöörlevat viilutaja ketast ning vigastas sõrme.

Oht – fritüür

Töötaja hakkas õhtuse koristuse käigus puhastama fritüüri ümbrust õlist. Tema käsi libastus ja sattus kuuma õli sisse nii, et õli pritsis ka tööpluusile. Tagajärgedeks oli põletushaav käel ja kehal (kohas, kuhu õli tööpluusile pritsis).

Oht – ahi

Töötaja võttis kuuma toitu ahjust välja, toit libises töötajal käest ja kuum õli valgus töötaja kõhule ja jalgadele – tagajärjeks põletushaavad.

Oht – noad

Töötajale tundus, et nuga on lõikamisel nüri ja asus seda noateritajaga teritama. Nuga liikus teritajast mööda ja lõikas töötajale pöidlasse sügava haava nii, et vigastada sai ka kõõlus. Töötaja oli üle 3 kuu töölt eemal.

Töötaja lõikas puuvilju, mis olid käte vahe libedad ja liikusid seetõttu paigast ja töötaja lõikas noaga vasaku käe nimetissõrme.

Oht – liiga suur füüsiline koormus

25 aastat kokana töötanud naisterahval diagnoositi kutsehaigestumine, mille põhjustasid füüsiline töö, kus kätele langes suur koormus ja korduvad jõurakendamisega liigutused. Samuti oli töös palju raskuste käsitsi teisaldamist, mille puhul enamasti ei kasutatud abivahendina kärusid. Tööpäeva pikkus oli 13 tundi, vajadusel ka rohkem. Tööpäeva sees puhkamiseks ja taastumiseks aega ja võimalust ei olnud.