If Kindlustus tuletab meelde, et kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte. Kui põlengus kahjustada saava korteri omanikul on sõlmitud kodukindlustus, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Kui korterites olev kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad on kindlustamata, ei korva tulekahju korral neid ka kindlustus ning omanikul tuleb endal leida rahalised vahendid kodu remondiks.

VIDEO: Laupäevane tulekahju Mustamäe kortermajas tuletab meelde, kui suurt tähtsust omab kodukindlustus ning vajadust kindlustada ka oma kodu ja kodust vara, valida vastutuskindlustus ja õiged kindlustussummad.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul ei hüüa õnnetus tulles ning kellegi kodu pole ootamatu õnnetuse eest kaitstud .

„Kortermajades naabreid valida ei saa, aga oma kodu ja vara saab igaüks ise kaitsta, kui see kindlustada. Kui ühest korterist saab alguse tulekahju, mis tekitab kahju naaberkorteritele, siis vastutab tulekahju põhjustanud korteriomanik naabritele tekkinud tule-, tahma- ja veekahjude korvamise eest. Seetõttu on oluline, et lisaks kodukindlustusele oleks valitud korteriomaniku vastutuskindlustus, mis katabki kolmandatele isikutele tekitatud ootamatud kahjud. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni, mida vastutuskindlustus aitab süüdlasel katta. Oluline, et ka kindlustussumma oleks valitud piisavalt suur, sest näiteks 10 000 euro suurune kindlustuskaitse ei pruugi olla piisav, kui suurema õnnetuse läbi saab mitu naaberkorterit kahjustada,“ lisas Piret Jõhvik.

Kui korter, kust tulekahju alguse saab, on kindlustatud, siis hüvitab hävinud korteri kahjud kodukindlustus ning vastutuskindlustuse olemasolul korvab kindlustus ka tekkinud varakahjud naabritele.

Kui tulekahju põhjustanud korter on kindlustamata, siis lisaks sellele, et tuleb leida rahalised vahendid oma hävinud kodu ja vara taastamiseks, on korteriomanik vastutav ka naaberkorteritele tekitatud kahju eest.

Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid ja riskide maandamiseks on ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui kortermaja põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed, jne ehk maja osad, mis kuuluvad korteriomanike ühisomandisse, siis Korteriomanike kaasomandi kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu oma liikmetelt kogutud remondifondi kaudu.

Tegevused elektri kõrgepingeliinide läheduses tuleb kooskõlastada liini omanikuga ning nõuavad inimeste elu ja tervise säästmiseks kõrgendatud tähelepanu.

Tänavu kevadel on ehitustööde ja muude välitingimustes toimuvate tegevuste hoogustumisel lühikese aja jooksul toimunud mitu vahejuhtumit, kus inimese juhitud masinate sattumine kõrgepingeliini elektrijuhtme vastu või selle ohualasse on toonud kaasa tõsised vigastused inimestele ja olulise varalise kahju.

„Kõrgepingeliini juhtmest võib saada elektrilöögi isegi siis, kui otsest kontakti juhtmega pole. Mida kõrgem on pinge juhtmes, seda suurem on ohtlik ala juhtme ümber,“ selgitas Eleringi võrguhalduse osakonna juht Mart Landsberg. „Näiteks võib 330-kilovoldise pingega õhuliini juhtme puhul ülelöök toimuda ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel isegi 2,5 meetri kauguselt“.

Ohtlikke olukordi tekitavad tavapäraselt transpordivahendid ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Suve lõpul satuvad elektriliinidele ohtlikult lähedale ka vilja lõikavad kombainid. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb liiklemine kõrgemate kui 4,5 meetrit transpordivahenditega võrgu valdajaga kooskõlastada kirjalikult. Väljaspool avalikke teid, elektriliini kaitsevööndis liigeldes tuleb ohutuse tagamiseks eelnevalt konsulteerida võrguvaldajaga.

Pinge alla sattunud masina juht ei tohi mingil juhul masina kabiinist väljuda, sest nii satub ta suuremasse ohtu. Kui masinat pole võimalik liinijuhtme juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Paljudel juhtudel muutub tehnika liikumisvõimetuks, kuna ülelöögi tulemusel purunevad masina rehvid.

Landsbergi sõnul tasub Eleringiga kindlasti ühendust võtta ja konsulteerida, kui ehitustööde või muude elektriliini lähedal toimuvate tegevuste puhul tekib küsimus, kas need võivad kätkeda ohtu inimeste tervisele ning vajavad kirjalikku kooskõlastamist või lihtsamatel juhtudel juhendamist Eleringi töötaja poolt. Ühendust saab võtta Eleringi üldkontaktidel või piirkondlike käidukorraldajatega, kelle kontaktid leiab Eleringi kodulehelt.

Eelmisel nädalal süttis Ida-Virumaal põlema kõrgepingeliini juhtmest elektrilöögi saanud kõrge antenniga kaitseväe maastur. Kolmapäeval juhtus samalaadne õnnetus Tartu linnas, kus põhjustas lühise ja liini väljalülitumise tõstetud kastiga kallur. Pärnu lähistel avastas Eleringi elektriliinide käidukorraldaja hiljuti ilma Eleringi kooskõlastuseta toimunud veetrassi ehitustööd, kus otse liinijuhtmete all toimunud kaevetööd seadsid ohtu nii elektriliini kui ka trassi rajanud töölised ja kasutatud tehnika.