Tööinspektsioon kirjutab Tööelu portaalis, et kui paljude tööde puhul ei näe määrus alaealistele ohtu, siis muruniiduki ja murutraktorit ei tohi alaealine päris kindlasti kasutada. 

"Palju küsimusi tekitab igal suvel muru niitmine – kas alaealine tohib muruniiduki või -traktoriga tööd teha? Siin vastus selge ja konkreetne – ei tohi," kirjutab portaal enda neljapäevases postituses.

Muruniiduki või -traktoriga töötamise välistavad kaks ohutegurit: üle 80 detsibelli ulatuv müratase ja mehaanilise lõikuri käitamine. Lisaks on alaealisele keelatud töö ketas- ja lintsae, metallifreesi, keevitusseadme ning suruõhuseadmega. Mehaaniline lõikur on seejuures nii muruniiduk, -traktor kui ka trimmer.

"Nii muruniiduki kui trimmeri puhul on tegemist väga ohtlike töövahenditega, mille vale kasutamine võib põhjustada õnnetuse, milles võib viga saada nii töö tegija kui kõrvalseisja. Enamlevinud õnnetused muruniidukiga, milles on paraku kannatada saanud ka alaealised töötegijad, juhtuvad seetõttu, et niidukit ei kasutata õigesti ning niitja käsi või jalg satub lõiketera ette. Sellisel juhul on tervisekahjustus ränk," hoiatab Tööelu portaal. "Trimmeriga juhtunud õnnetustes saavad viga pahatihti kaastöötajad, kui trimmerdades ei hoita teistega piisavat vahet. Kahjuks on ka trimmeriga kokkupuutes tervisekahjustus ränk."

"Hoidkem alati meeles, et alaealiste tööle kehtestatud piirangud on vajalikud ja mõeldud selleks, et kaitsta alles tööturule tulevate laste ja noorte tervist, et nende tööelu algus oleks ilus. Lapsed ja noored peavad saama teha töid, mis on neile jõukohased ega ohusta nende elu ja tervist," paneb portaal kõigile südamele. 

Lisaks töödele ja ohuteguritele, millega kokkupuude on alaealisele keelatud, tuleb tööinspektsiooni sõnul mõelda ka sellele, et töö ei sisaldaks ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. Näiteks ei keela määrus alaealisel kasutada väiketraktorit või ATV-d, kuid siiski ei pruugi nende kasutamine olla eakohane. Enamasti on selliste sõidukite valmistaja seadnud ka piirangu alla 16-aastastele isikutele.

"Üle 16-aastase puhul tuleb kaaluda, kas konkreetne alaealine saaks sellega ohutult tööd teha. Kui tegemist on noorega, kellel on mopeedi juhtimisõigus või on noor lapsest saati krossi sõitnud, siis ilmselt ei ole ka ATVga sõitmine välistatud," kirjutab portaal. "Kui aga noorel puudub igasugune kogemus, siis on tema ja teiste ohutuse huvides sellist tööd mitte teha."

Reedel lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks ligi 10 000 inimest, kelle 1941. aasta 14. juunil Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud küüditasid.

Naiskodukaitse eest veetava ja kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on tänavu keskea ületanud mehed, kes oleks võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941.  asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid. 

Naiskodukaitse esinaise Airi Toominga sõnul lõhuti küüditamistega perekonnad terveteks põlvkondadeks ja selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. „Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,“ ütles Tooming. „Oma mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kus toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!“

Must-valged leinalindid lehvivad kokku 70 raudteejaamas üle Eesti, kokku 326 laternaposti küljes. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Näitamaks, et inimesed mäletavad, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ning jagama nendest sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja oma perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.

14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis. 

Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941-1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.